Haigekassa nõukogu lükkas meditsiinitöötajate palgatõusu otsustamise septembrisse
Haigekassa nõukogu lükkas täna tagasi arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu ettepaneku kasutada tervishoiutöötajate palgatõusuks vajaliku rahalise ressursina haigekassa jaotamata kasumit.
Haigekassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et täpsem arutelu meditsiinitöötajate palkade ja teenuste mahtude suurenemise üle toimub septembris, kui on selgunud maksulaekumise täpsemad prognoosid.
„Nõukogu oli aga ühisel seisukohal, et tervishoiutöötajate palgad peavad tõusma mitu aastat järjest ning selge arusaamine oli, et tõus peab olema järgmise kolme aasta jooksul kokku vähemalt kümme protsenti,“ ütles Pevkur.
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Iivi Luik märkis, et tervishoiutöötajad on väsinud sellest, et nende kohustused pidevalt kasvavad, palga ostujõud aga kahaneb.
„Õdesid ja hooldajaid riivasid väga sotsiaalministri sõnad, et ülekoormusega töötamine on vabatahtlik,“ rääkis kutseliidu juht. „Esiteks on töötajaid nii väheks jäänud, et haiglad ainult tänu mitmel kohal töötajatele üldse hakkama saavad, ja teiseks on õdede ja hooldajate palk häbiväärselt väike.“
Palgatõusu otsustamine lükati edasi
Eelmisel nädalal teatas sotsiaalminister, et haigekassa kavandab järgmiseks aastaks tervishoiutöötajatele 5-protsendilist palgatõusu, mis kataks vähemalt aastase inflatsiooni, kuid täna haigekassa nõukogu sellist prognoosi ei kinnitanud. Järgmise nelja aasta kulude, sealhulgas palgatõusu otsustamine lükati edasi septembrisse.
„Ei ole vahet, kas meie ettepanekud lükatakse tagasi või edasi, arstid vajavad lahendusi. Tore, kui haigekassa nõukogu saab aru, et tervishoiutöötajate palk peab tõusma, kuid sügiseks on uus lend noori arste oma valikud juba teinud,“ ütles arstide liidu president Andres Kork.
Tervishoiutöötajate palga alammäärad kehtivad 2008. aastast: arstidel 7,16, õdedel 3,83 ja hooldajatel 2,11 eurot tunnis. Arvestuslik netokuupalk on sellele vastavalt arstidel 950, õdedel 524 ja hooldajatel 302 eurot.
Haigekassa kulud kasvasid ligi kümnendiku
Haigekassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli teatel laekus tänavu esimeses kvartalis haigekassale tulu eelarves planeeritud mahus. Haigekassa kulud kasvasid võrreldes eelmise aastaga üheksa protsenti ehk 17 miljonit eurot.
Perearstiabis on lisaks baasrahale ja kaugusetasule oluliselt kasvanud uuringuteks kuluv summa, hooldusravis kasutatakse üha aktiivsemalt koduõendusteenust. Eriarstiabi teenuseid kasutas aasta esimese kolme kuuga üle 400 000 inimese, seda on mullusega võrreldes üks protsent rohkem.
Soodusravimite hüvitamiseks on haigekassal kulunud 13 prostenti enam kui 2011. aasta esimesel kolmel kuul, samas väheneb endiselt inimeste omaosalus ravimite ostmisel.
Haigekassa jaotamata kasumi moodustab eelarves planeeritust rohkem kogutud ravikindlustusmaks, mida ei ole raviks, haigus- ja ravimihüvitisteks ära kulutatud.
Seda raha kutseliidud nüüd jagada soovivadki. Nende andmetel oli 2011. aasta lõpu seisuga jaotamata 163,4 miljonit eurot. Sel aastal lubab seadus sellest kasutusele võtta 37 miljonit.
Tervishoiu kogukulude osakaal Eesti SKP-st oli 2010. aastal 6,3 protsenti. Euroopa riikide keskmine on kaheksa kuni üheksa protsenti.
