Tsahkna sõnul on linnaku laiendus viimase aastakümne suuremaid kaitsevaldkonna ehitusprojekte, mis on nii mahult kui ka komplitseerituselt võrreldav Ämari lennubaasi ehitusega.

Tapa linnakus on valmimas 16 hoonet, kus on kokku 37 000 ruutmeetrit pinda. Valmivate ehitiste seas on Eesti suurim toitlustuskompleks, kolm kasarmut, kuus hooldus- ja õppehalli, viis varjualust, lisaks teenindavad hooned ja rajatised, näiteks alajaam ja pesula, samuti teed ja platsid. Kasarmutes on igaühes 300 majutuskohta ning 30 töökohta, söökla on suuteline toitlustama päevas 3200 inimest.

Hooned valmivad peamiselt augustis ja septembris, viimane ehitis peab valmis olema oktoobriks. Lisaks ehitatavatele hoonetele valmib aprillis konteinerlinnak liitlasüksuste tarbeks, kus hakkab paiknema üle 100 staabi-, meditsiini- ja toetuskonteineri. Kokku saab sügisel olema Tapa kaitseväelinnakus 8 kasarmut, neist 3 on kavandatud liitlaste käsutusse.

Ehitustegevus jätkub 2018. aastal, mil Tapal valmivad veel kaks kasarmut ning toetusrajatised tehnika hoolduseks ja väljaõppeks.

1. jalaväebrigaadi baasiks olev Tapa kaitseväelinnak on tänu arendusele kujunemas kaitseväe soomusmanöövervõime arendamise keskuseks. Tapale on ümber kolimas elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon, kelle relvastusse on juba hakatud võtma moodsaid jalaväe lahingumasinaid CV90. Tapal paiknevad ka Eestis asuva NATO pataljoni lahingugrupi üksused.