FOTOD ja VIDEO | Vaata, millistes tingimustes elavad inimesed, kes on saanud Eestisse sisenemise keelu ja ootavad oma tagasilendu
Tallinna piiripunkti juht Raavo Järva sõnutsi seisneb peamine põhjus, miks kolmandatest riikidest reisijaid Eestisse ei lubata, nende vastuolulistes selgitustes, miks nad riiki siseneda soovivad. "Tihti valetatakse ametnikele ja infot kontrollides selgitame välja tegelikud põhjused. See aga võtab omajagu aega," märgib Järva. Ta lisab, et sellistel juhtudel politsei- ja piirivalveamet (PPA) oma otsust ei muuda. "Küll aga on ette tulnud juhtusid, mil näiteks riiki siseneja on siinsete lähikondlaste abiga saanud vajaliku päevaraha ja seega on PPA oma otsuse tühistanud ning inimese siiski Eestisse lubanud," tõdeb Järva.
Sageli pole inimestel, kes Eestisse siseneda soovivad, kuid ühel või teisel põhjusel seda teha ei saa, ka piisavalt rahalisi vahendeid. Kuigi PPA soovib tagasipöördujad kodumaale saata esimesel võimalusel ehk siis järgmise sihtkohta väljuva lennuga, see alati ei õnnestu. "Grusiinidest rääkides, siis nemad suundusid Istanbuli ja kuna lennufirma läks üle talvisele graafikule ning lennukid väljuvad Tallinnast üle päeva, siis pidid tõesti tavapärasest kauem ootama," lausub Järva.
Millistes tingimustes riiki sisenemiskeelu saanud inimesed oma tagasilendu ootavad?
Lennujaama non-Schengen alal on avar ooteruum, kohvik, poed ja lastenurk. Lisaks on inimestel, keda politsei- ja piirivalve ametnikud pärast kontrollimist riiki ei luba, võimalus ööbida ka tasulises hotellitoas. Tube on lennujaamas kolm - kahe- ja kolmekohalised ning öö maksab vastavalt 85 eurot (või üks inimene 70 eurot) ja suuremas toas 100 eurot. Näiteks kõrval asuvas Ülemiste hotellis maksab tavaline kaheinimese tuba keskeltläbi 90 eurot.
Pildil on üks non-Schengen alal olev kahetoaline hotellituba.
Grusiinid, kellest Delfi eile kirjutas (artiklit näed siit) aga hotellituba osta ei soovinud ja ööbisid ootealal diivanitel.
Pildil on Tallinna Lennujaama non-Schengen alal asuv diivan.
Järva sõnul on kõige kaugem inimene pidanud non-Schengen alal viibima kolm-neli päeva. "See oli aastaid tagasi, kui lennukid Tallinnast nii sageli ei väljunud," selgitas Järva. Et aga see aeg üle elada inimesel, kellel pole väga palju raha, on mitmeid võimalusi. "Näiteks inimesed, kellel puuduvad piisavad vahendid, saavad kohvikust siiski süüa, kuid kulud katame meie," ütles Järva, kuid rõhutas, et see pole alati nii. "Vahel, kui lennukid maanduvad hilisel kellaajal või inimene on siin päevi, siis PPA-l on neile ka n-ö abipakid," nentis Järva.
