Samuti kirjutasid täna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Ukraina taristuminister Volodõmõr Kazak alla koostööprotokollile Läänemere ja Musta mere vahelise transpordikoridori arendamiseks. Allkirjastamine toimus vahetult enne pressikonverentsi Kadriorus.

Pärast kohtumist Ukraina kolleegiga tõdes Eesti riigipea, et president Janukovõtši visiit toimub Ukraina ja Euroopa Liidu suhete murrangulisel ajal ning kordas: Ukraina ajalugu ja kultuur on osa Euroopast, Ukraina ongi osa Euroopast, meie ühisest Euroopast.

„Ukraina erakondade ja poliitikute lai konsensus Euroopa Liiduga lõimumisel annab tugevust teie lootustele ning kindlustunnet Euroopale, et Ukraina tuleviku-valik on läbimõeldud, parim tee teie riigile ja rahvale,“ ütles president Ilves.

Tema sõnul on siin selge vastutus Ukrainal ja samuti Euroopa Liidul: „Me ootame Ukrainalt kinnitust väärtustele, millele toetub Euroopa Liit. Sõnavabadus, läbipaistvus ja võrdne kohtlemine õigusemõistmises, nagu ka läbipaistvus majanduses ja poliitikas, selgete reeglitega turumajandus, õigusriik – kõik see on kasulik Ukrainale kui riigile, kui ühiskonnale, kõigile teie kodanikele.“

„Euroopa Liidu vastutust näen ma Ukraina julgustamises ja toetamises euroopalike reformide korraldamisel. Olgu selleks siis põhiseaduse-, õigusemõistmise ja korrakaitsereformid, ka uus valimisseadus või äri- ja investeerimiskliima parandamine,“ rääkis president Ilves.

„Vastutus Euroopa Liidu ja meie ühise mandri eduka ja turvalise naabruskonna ees on põhjus, et Eesti toetab tänavu novembris, Euroopa Liidu Vilniuse tippkohtumisel Ukrainaga assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu allakirjutamist,“ ütles Eesti riigipea. „Me ei nõustu kolmandate riikide ähvardamise ja majandusliku survega, et Ukraina, Moldova ja Gruusia muudaksid oma tuleviku-valikuid. Hoopis teise mandri tavad, teise sajandi lähenemised on 21. sajandil Eestile ja Euroopale võõrad.“

Vabakaubandusleping annaks Ukrainale osaluse 500 miljoni tarbijaga Euroopa Liidu siseturul, suurimal ja stabiilsemal maailmas; lisaks saabuks vabakaubandusleping ajal, mil Euroopa majanduskasv on taastumas ja USA on jõudmas Euroopa Liiduga kokkuleppele Atlandi-ülese vabakaubandustsooni osas, rääkis president Ilves, rõhutades: „Nagu näete, siin on palju kaalul.“

Euroopa Liit on Ukrainale juba nüüd oluline kaubanduspartner, EL-i osakaal Ukraina kaubavahetuses moodustab kolmandiku ja ligi 80 protsenti investeeringutest Ukrainasse tuleb Euroopast.

„Euroopa Liit loodab Ukraina toele ja partnerlusele selle piirkonna teise idapartnerlusriigi, Moldova Euroopasse lõimumise teel. Kõige teravamalt puudutab see Kiievi aktiivset osalust Transnistria umbsõlme lahtiharutamisel,“ ütles Eesti riigipea.

Ukraina president tuli Eestisse töövisiidile president Toomas Hendrik Ilvese kutsel.

Ukraina riigipeal on kavas kohtuda lisaks president Toomas Hendrik Ilvesele ka riigikogu esimehe Ene Ergma ja peaminister Andrus Ansipiga.

Ukraina välisminister Leonid Kožara käis Eestis mullu oktoobri alguses ja kohtus peaministri, riigikogu esimehe ja välisministriga.

Aasta varem 2011. aasta oktoobris keeldus president Toomas Hendrik Ilvese kohtumisest Ukraina välisminister Kostjantõn Grõštšenkoga, sest Ukraina kohus mõistis ekspeaminister Julija Tõmošenko süüdi võimu kuritarvitamises seoses 2009. aastal Venemaaga sõlmitud gaasilepinguga ja määras talle seitsmeaastase vanglakaristuse.

Ilves on oma esimesel ametiaastal, 2006. aastal, kohtunud ka eelmise Ukraina presidendi Viktor Juštšenkoga.