ERISAADE | Korteriühistute liidu juht varingu taustal: vanad rõdud võiks maha võtta, uued ja suuremad asemele

 (75)
Rõdude renoveerimisel on abiks eraldi toetusmeede

Eile leidis meedias laia tähelepanu, et Raplamaal Kivi-Vigala külas varises kortermajas kolm rõdu. Korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla märgib, et nende praktika näitab, et võid ju proovida vanas majas rõdusid kohendada, aga aeg teeb oma töö ja võiks kaaluda pigem varianti, et vanad rõdud maha, uued asemele. Abiks on toetusmeede.

Hommikuses erisaates räägib Jaadla, et liit on juba aastaid juhtinud tähelepanu, et rõdud pole korras. "Alustame kas või aastate tagusest juhtumist Lasnamäel (pikemalt saab lugeda SIIT -toim) . Rõdu esipaneel kukkus täiesti ootamatult alla. Eesti elamufond 30-40 aastat vana, betoonis olevad raudosad kipuvad läbi roostetama."

Ta soovitab, et jälgida tuleks, et inseneritehniline kontroll tehtud. "Kui maja plaanib end renoveerida, siis võimalusel vanad amortiseerunud rõdud majade küljest eemaldada. Nii, nagu seisan Rakveres maja ees, kus seda vastavalt tehtud," kirjeldab Jaadla, kes ühtlasi selle linna abilinnapea.

Jaadla märgib, et kõige olulisem on mõista, et rõdud on selgelt vanades majades ohu allikaid. "Neid tuleks testida, võib-olla riiklikult korraldada järelvalve."

Teise olulise punktina toob ta välja rõdude asendamise. "Ja ehk ka suuremaks ehitamist," lausub ta ja lisab, et põhjamaades ja ka meie kliimavöötmes saaks nii rõdu alates aprillist kuni oktoobrini kasutada korteri osana.

Seotud lood:

Abiks Kredexi renoveerimismeede

Intervjuus toob ta välja ka selged ohumärgid, mida võib igaüks ka ise märgata - näiteks, et rõdu servades on hakanud betoon murenema.

Abiks on viimasel ajal seegi, et Jaadla sõnutsi on võimalik Kredexi renoveerimismeetme abil ka rõdud asendada, varasemalt rõdud selle meetme alla ei läinud. Ta räägib, et uued rõdud on ka palju energiatõhusamad ja maja soojustus parem.

Toetusmääraks on Tallinnas ja Tartus 30 protsenti, mujal Eestis kuni 50 protsenti ehk makstakse kinni isegi pool renoveerimiskulust. "Liiduna soovitame seda võimalust kasutada, mitte jätta tähelepanuta rõdude kordategemist. Tänapäeva elamisstandard on teine kui 1950ndatel-1960ndatel, kus rõdu oli suitsetamise koht. Tänapäeval võiks olla eluruumi osa."

Kui altid on korteriühistud rõdudega tegelema? Jaadla nendib, et mõeldakse ikka, et esmalt korda teha küttesüsteem, et katus läbi ei laseks jms. Siis tullakse rõdude juurde. Ta sõnab ka, et tihtipeale muudetakse rõdu panipaigaks või ehitatakse ka omavoliliselt kinni. "Korterielamu fassaadi osad peavad olema lahendatud üheselt."

Lõpetuseks kordab ta soovitust: "Vana rõdu maha, saad soojema maja ja uue klaasitud rõdu. Maja üldine välisilme ka paraneb."

Rõdude varing Kivi-Vigalas

Möödunud reedel varisesid Raplamaal Kivi-Vigala külas Sääla tee 8 kortermajas kolm rõdu. Vigala osavallavanema Priit Kärsna sõnul selgus ekspertide vaatluse käigus, et hoone rõdud on paigaldatud ilma nõuetekohaste kinnitusteta majale juurde. Õnnetuses keegi viga ei saanud.

"TTJA on alustanud järelevalvemenetlust ning teostanud varingu päeval ka kohapealse paikvaatluse. Kuna põhjalikku auditit saab asuda tegema pärast seda, kui ehituspraht ja lahtised ning lagunenud terrassikonstruktsioonid eemaldatakse ning hoone igaks juhuks toestatakse, on konkreetset varingu põhjust hetkel veel vara öelda," ütles TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik eile Delfile.

"Seni saab öelda, et õnnetuse päeval ei olnud ekstreemseid ilmastikuolusid ning seetõttu on järele andnud rõdu kandevõime," lisas Tamtik.