Keskerakonna esimees kogus 2015. aasta riigikogu valimistel 25 057 häält, mistõttu sai ta rahvalt tugeva mandaadi. Paraku sattus Savisaar paar nädalat pärast valimisi ning enne riigikogu praeguse koosseisu ametisse astumist haiglasse, kus ta viibib tänase päevani. Seega ei andnud keskpartei tüür sarnaselt teistele riigikogu liikmetele 30. märtsil saadiku vannet ega ole ka saadikukohast ära öelnud.

Riigikogu kommunikatsioonijuhi Urmas Seaveri sõnul ei ole kehtivas riigikogu liikme staatuse seaduses sätestatud tähtaega, mille möödumisel loetakse riigikogu liige ametivande andmisest keeldunuks.

"Edgar Savisaar peab ise langetama otsuse, kas ta tuleb riigikogu liikme vannet andma või millal ta tuleb riigikogu liikme vannet andma. Mis puudutab küsimust järgmise koosseisu kohta, siis selle riigikogu koosseisu volitused lõpevad järgmiste riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval ja sellest päevast algavad uute valitud riigikogu liikmete volitused," ütles Seaver Delfile.

Seega võib Savisaar sisuliselt terve käesoleva riigikogu kooseisu aja (ehk kuni selle kooseseisu volituste lõppemiseni) mitte minna ametivannet andma. Selle aja jooksul on aga riigikogu meil 100-liikmeline.

Kuna Savisaar ei ole riigikogu liige, siis ei saa ta ka mitte ühtegi hüvitist, kuna riigikogu liige hakkab palka saama vande andmise päevast.