Digiteema ajamine toob Toomas Hendrik Ilvesele kaasa suure auhinna

 (109)
Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik IlvesFoto: Aleksei Vitvitski, Sputnik

Täna keskpäeval antakse president Toomas Hendrik Ilvesele Saksamaal üle 2017. aasta Reinhard Mohni auhind tunnustamaks Ilvese eestvedavat rolli Eesti riigi kujundamisel digitaalseks edulooks.

Auhinna eesmärk on tänada Ilvest tema töö eest eestkõnelejana hariduse, valitsuse ning avaliku sektori digitaliseerimisel, mis on toonud kaasa Eesti kui ühe eesrindlikuma digitaalse riigi tunnustamise mujal maailmas. Auhinnatseremoonia otseülekannet saab jälgida Bertelsmanni fondi lehel SIIT.

„Digitaalses plaanis näib Saksamaa Eestiga võrreldes seisva veena,“ ütles Brigitte Mohn, Bertelsmanni fondi juhatuse liige auhinna määramisel selle aasta alguses. Mohn märkis, et Eestis on kodanikel vajadus külastada ametiasutusi vaid erandjuhtudel, sest alates 2002. aastast on Eestis võimalik teha ametlikke toiminguid ID kaardi abil, mis hõlmab ka digitaalset allkirja. 2005. aastal sai Eestist esimene riik, mis tegi võimalikuks üleriigilistel valimistel elektroonilise hääletamise. Ka välismaalased saavad taotleda digi ID-d, mis võimaldab neil luua ettevõtteid, täita tuludeklaratsiooni ja teha pangatehinguid.

Reinhard Mohni auhind keskendub igal aastal erinevale teemale, mis peegeldab Saksamaa ees seisvaid väljakutseid. Selleaastane teema on „Tark riik: ühendatud. Intelligentne. Digitaalne“, millega Bertelsmanni fond soovib pöörata tähelepanu eelistele, mida hariduse, valitsuse ning avaliku sektori digitaliseerimine riigi arengule ja selle kodanike heaolule annab.

Seotud lood:

Auhind määrati president Ilvesele selle aasta jaanuaris, auhinna suurus on 200 000 eurot. Varasematel aastatel on Reinhard Mohni auhinna saanud Maailma Majandusfoorumi ellukutsuja Klaus Schwab, endine Bundestagi president Rita Süssmuth, Nobeli rahupreemia laureaat ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni endine peasekretär Kofi Annan, rahvusvaheline korruptsioonivastane organisatsioon Transparency International, Poola poliitikud Tadeusz Mazowiecki, Leszek Balcerowicz ja Adam Michnik, Boliivia ühiskonnategelased René Blattmann ja Ana Maria Romero de Campero jt.

1995. aastal Ühendriikides suursaadikuna tegutsedes pani Toomas Hendrik Ilves aluse Tiigrihüppe programmile, mille raames liideti koolid internetivõrguga, hangiti vajalik riist- ja tarkvara, õpetajad said vajaliku koolituse. Protsessi teise etapina viidi Eesti kooliprogrammidesse sisse e-õpe. Programm laienes ka ülikoolidele ja online-õppeplatvormile, mis tehti kättesaadavaks nii õpilastele, lapsevanematele kui õpetajatele.

Oma presidentuuri ajal oli Ilves eestkõnelejaks digitaalsetele uuendustele ja selles vallas tegutsevatele riigiasutustele ja ettevõtetele, ta juhatas Euroopa Komisjoni e-tervise töörühma ja Euroopa Komisjoni pilvandmetöötluse arendamise nõukoda. Lisaks juhatas Ilves ICANNi rahvusvahelist üleilmse internetikoostöö ja juhtimismehhanismide ekspertide kogu. 2016. aastal kaasjuhatas Ilves koos Maailmapanga peaökonomist Kaushik Bassuga maailma arenguaruande „Digitaalsed dividendid“ nõukoda, mis keskendus digitaaltehnoloogia kasutamisele majandusarenguks.

Pärast ametiaja lõppu 2016. aasta oktoobris nimetas Stanfordi Ülikool Toomas Hendrik Ilvese rahvusvahelise julgeoleku ja koostöö keskuse Bernard ja Susan Liautaud’ visiting fellow’ks. Ilves kaasjuhatab Maailma Majandusfoorumi Blockchaini nõukogu ning juhatas varem sealsamas küberturvalisuse nõukogu.