Briti IT-teadlane eestlastest: teile meeldib toimida targalt ja teile meeldib olla kõiges esimesed

 (64)
Eesti edulugude konverents Tallinna Ülikoolis
Eesti edulugude konverents Tallinna ÜlikoolisFoto: RAIGO PAJULA, EAS

Täna EASi poolt korraldatud Eesti edulugude seminari raames Tallinnasse kõnelema kutsutud infotehnoloogiateadlase Conrad Wolframi sõnul on Maarjamaa ettevõtluspinnas sobilik uuteks lahendusteks ja väljakutseteks.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldas täna seminari „Eesti – panustades nutikatesse lahendustesse“, kus Eesti sõprade rahvusvahelisele kokkutulekule tulnutele tutvustatakse kodumaiseid saavutusi infotehnoloogiavaldkonnas. Üritusele oli kutsutud ka tunnustatud briti infotehnoloogiateadlane Conrad Wolfram.

Seminari eesmärk oli äratada huvi Eesti saavutuste vastu, mis võiksid siia edaspidi tuua täiendavaid valdkondlikke välisinvesteeringuid, millega luuakse kõrge lisandväärtusega töökohti.

EASi juhatuse liige Martin Hirvoja tõi seminari tutvustuskõnes Eesti saavutuste seas välja erinevad rakendused, millega sai võimalikuks EstCube'i ehitamine ja ka maailmas tõenäoliselt enim tuntud eestlaste poolt valmis nokitsetud IT-lahenduse Skype'i disainimine.

Hirvoja sõnul saavad Eesti pinnasesse enda juuri ajavad ettevõtjad täispaketi: Maarjamaale tulijaid ootavad ees tugev privaatsektor, põhjalikud mentorprogrammid ja hea ärikliima.

Seotud lood:

Wolfram kiidab eestlaste julgust

EASi seminari esimese kõnelejana üles astunud ning Eesti väiksust ettevõtluse ja innovatsiooni maastikul suure eelisena esile toonud Conrad Wolframi sõnul on tema ettevõtte loomingulise aju tuumikul ja eestlastel plaanis järgneva 20-25 aasta jooksul matemaatika õpetamist koolides oluliselt muuta.

„Küsisime endalt, milline riik saab olema esimene, kellega koostöös matemaatika-alast haridust muuta ja tulime konsensusele, et selleks saab olema Eesti,“ ütles Wolfram enda kõnes.

„Inimesed pöördusid juba enne koostööriigi väljakuulutamist meie poole soovitustega just Eestiga läbirääkimisi pidada. Hiljem tuldi meile ütlema, et tõik, et just Eesti valituks osutus, ei üllata nüüd küll mitte kedagi,“ rääkis Wolfram.

Wolframi sõnul võtavad eestlased probleemide lahenduseks ette nutikaid lahendusi ning Eestit motiveerib tehniliste rakenduste väljatöötamisel enim see, et saaks olla milleski esimesed.

Samuti toob Wolfram välja eestlaste imetabase võime ühendada ühelt poolt regulatsioon ja teisalt normid, mis innovatsiooni ei piira. „Teile meeldivad piiripealsed olukorrad. Te ei taha, et mingisugused reeglid teid tegutsemisel takistaks,“ ütles Wolfram.

Teistmoodi matemaatikatunnid

Matemaatika õpetamise uudsetest lahendustest rääkides toob Wolfram välja asjaolu, et arvutid peaksid olema laialdasemalt kasutatud ka koolitundides. „Hetkel on matemaatika koolides õpetatavatest ainetest selgelt kõige olulisem; veel olulisem, kui ta kunagi olnud on. Muudes eluvaldkondades on aru saadud, et matemaatika ja arvutite teel saab lahendada kõiki probleeme, ent hariduses levib seni iganenud arusaam, et matemaatika võrdub arvutamisega,“ selgitas Wolfram.

Lisaks tutvustas Wolfram enda firma poolt väljatöötatud lahendusi ühendada narratiivne loogika uute rakendustega. Briti IT-teadlase sõnul on tänapäevase infokülluse puhul kõige suuremaks probleemiks see, et kogu teadmiste hulga haldamiseks puudub keskne süsteem. Informatsiooni loogilise ühendamise käigus on teadlase sõnul võimalik oluliselt parandada tervishoiusektori tööd näiteks patsientide diagnoosimisel.

Wolfram on laiemas meediapildis varem silma jäänud konverentsisarja TED kõnelustel, millest ühes, 2009. aastal Euroopa Parlamendi ees peetud ettekandes rääkis teadlane sellest, kuidas tuleks reformida koolides pakutavat matemaatikaharidust nii, et see saavutaks õpilaste jaoks varasemast praktilisema ja vähem mehaanilise mõõtme.

Wolframi loodud arvutipõhise matemaatika õpetamise projekt eeldab, et matemaatika õppekavva lisataks muu seas ka programmeerimise tunnid ning koolilapsi õpetataks keskenduma pigem matemaatilistele protsessidele kui spetsiifilisele arvutamise mehaanikale.

Tänavuse Eesti sõprade kokkutuleku keskseks ideeks on e-demokraatia arendamine ja Eesti edusammud infotehnoloogia valdkonnas. Neile teemadele keskendub ka 5. juuli sümpoosion, mille üks peakõnelejaid on president Ilves.

Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku idee sündis 2010. aastal. Kokkutulekuga tänatakse ettevõtjaid, poliitikuid ja kultuuritegelasi, kelle tegevus on aidanud Eestil areneda dünaamilise majanduse ning ärksa kultuurikeskkonnaga euroopalikuks riigiks ning kellel võib olla võtmeroll Eestisse välisinvesteeringute toomisel.

Sel aastal osaleb Eesti sõprade kokkutulekul üle saja ettevõtja, poliitiku ja arvamusliidri 20 riigist. Eesti sõprade kokkutulek kestab 4.-6. juulini.