BLOGI | PISA uuringus selgus, et parimad meeskonnamängijad on motiveeritud õpilased, kehvemad aga arvutimängurid, sportlased ja hilinejad

 (61)
Eesti on põhihariduse tulemuslikkuselt Euroopas tippriik
PISA testi tulemuste avalikustamine
PISA testi tulemuste avalikustamineDelfi

PISA 2015. aasta uuringus oli meeskondliku probleemilahenduse osas Eesti teatavasti parimate seas. Täna kanti haridus- ja teadusministeeriumi Tallinna esinduses ette ka muud näitajad, mis meie haridussüsteemi tublidust, aga ka nõrkusi esile toovad.

Eesti jagab 15-aastaste õpilaste meeskondliku probleemilahenduse osas PISA riikidest viiendat ja kuuendat kohta Kanadaga, edestades sellega kõiki Euroopa riike. Esikoha võtsid Singapuri noored, teine koht läks Jaapanisse, kolmandaks tuli aga Hongkong.

Põhitulemustest on veel märkimisväärne, et Eesti oli kuues riikide järjestuses, kus oli kõige väiksem väga nõrkade meeskondlike probleemilahendusoskustega õpilaste osakaal. Esikohal oli selles arvestuses Jaapan 10,1% osakaaluga. Eestil aga oli protsente 15,2.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et see protsent liiga suur ei ole, ehkki alati võiks väiksem olla. "See kõige nõrgemate osakaal näitab seda, et meil jäävad alati mingid õpilased, kes vajavad veel lisatuge. Kui neil näiteks lugemisega on probleeme, siis nad on ka selles testis madalamad. Üks laps [selles arvestuses] on ka liiga palju, aga loomulikult peame leidma need viimased lapsed ka üles ja neid toetama," ütles ta.

Seotud lood:

Uuringus tuli ka välja, et igas riigis said tüdrukud tublima tulemuse kui poisid, ent Eestis oli see vahe üks väiksematest - 29 punkti. Repsi sõnul võib see vahe nii jäädagi, sest see vahe on niigi väike ja poisid on niikuinii juba teinud tubli tulemuse. Samas oli 2012. aastal hinnatud individuaalne probleemilahendusoskus poistel kõrgem.

Meeskondlikkuse kõrgemat taset tõstab uuringu kohaselt see, et tüdrukud väärtustavad omavahelisi suhteid ja arvestavad sellega, millest teised on huvitatud. Poisid aga väärtustavad rohkem kasu, mida saab meeskonnatööst ja eelistavad rühmas töötamisele individuaalset tööd.

Teine silmnähtav lõhe tuli eesti- ja venekeelse õppekavaga koolidest, kus viimase õpilaste tulemus oli 49 punkti võrra kehvem. Sama suur vahe oli ka 2012. aastal hinnatud individuaalse probleemilahendusoskuste vahel.

"Suurema pildi peame veel lisaks analüüsima, aga kui oletada, siis võivad siin mõjutajad olla sotsiaalmajanduslik taust, kodune tugi koolile. Tõenäoliselt võime eeldada, et koolides tuleb teha lisatööd - võib-olla venekeelsetes koolides ei kasutata projekte nii palju, ei tehta nii palju meeskonna lahendusi. Võib-olla on natuke konservatiivsemad meetodid, mida neis kasutatakse," rääkis Reps.

Uuringutes arvestati ka valimisse sattunud laste kodust tausta, mis näitas, et oskused sõltuvad õpilastest, koolist, õpetajatest ja vanematest.

Testi tulemusena selgus, et paremad tulemused said üldiselt õpilased, kes on motiveeritud ja rõõmsad, said hästi läbi õpetajate ja koolikaaslastega, suhtlevad oma sõpradega sotsiaalmeedias ja päriselus, on käinud lasteaias, kellel on olnud toetav perekond ja kelle vanemad tunnevad huvi lapse elus toimuva vastu.

Kehvemalt läks koostöö testis õpilastel, kes mängivad videomänge, teevad väga palju sporti, hilinevad kooli, kasutavad koolis palju arvutid või tunnevad, et õpetaja ei ole tema suhtes õiglane. Samuti tegid kehvema õpilased, keda koolis kiusatakse.

Pisa 2015 meeskondliku probleemilahendusoskuste test mõõdab, kuidas 15-aastased õpilased rakendavad õpitut igapäevaelust. Ülesande puhul oli üheks meeskonnaliikmeks õpilane, kelle sooritust hinnati - teised kaks kuni neli liiget olid virtuaalsed kaasõpilased ehk arvutisimulatsioonid. Testi näidisülesannet saad proovida siin.

Ülesandes oli küsimuste jaoks mõeldud välja riik, mille kohta hakkas õpilane virtuaalsete kaaslastega vastuseid otsima. Väljamõeldud oli riik seetõttu, et kõigil oleksid võrdsed tingimused.

Eestis osales testis pool kõikidest 15-aastastest ehk 5587 noort 206st koolist.Kokku osales 2015. aastal uuringus 72 riiki,

PISA test toimub iga kolme aasta järel, viimati viidi see ülemaailmselt läbi 2015. aastal. Põhitestis uuritakse, kuidas õpilased rakendavad õpitut igapäevaelus, üldistavad ning seostavad teadmisi ja oskusi. Eesti osales 2015- aastal neljandat korda.

Pisa testi Eesti tulemused
Ettekanne on lõppenud. 
Eesti õpilane väärtustab omavahelisi suhteid ja meeskonnatöd rohkem. Tüdrukud on paremad kuulajad ja arvestavad, millest teised on huvitatud. Poisid värtustavad rohkem kasu, mida saab meeskonnatööst. 
Samuti neil on kehvemad, kes tunnevad, et õpetaja on nende vastu ebaõiglane.
Kehvemad tulemused on neil, kes mängivad videomänge, hilinevad kooli, kasutavad koolis palju arvutit, teevad palju sporti ja keda kiusatakse.
Paremad koostöö tulemused on neil, kes on motiveeritud ja rõõmsad, saavad hästi õpetajatega läbi, koolis on positiivne kliima, kel on toetav perekond ja on käinund lasteaias. Samuti on positiivne, kui vanemad tunnevad huvi lapse elus toimuva vastu.
Hiina provintsid lahendasid testi kehvemini kui oodatud, eestlased vastasid aga ootuspärale. End ületasid näiteks Singapur ja Jaapan.
Samas on Eesti poisid palju paremad kui paljude teiste riikide tüdrukud.
Kõikides osalenud riikides lahendasid tüdrukud teste paremini kui poisid.
Meeskondlikus töös pidi õpilane välja mõtlema efektiivsemaid vastuseid ülesande küsimustele. Nn suhtlusel olid küsimused ja vastusevariandid, millest pidi valima õigeima.
Gunda Tire: Meeskondlik probleemlahenduse test oli virtuaalne. Neil, kel oli meeskondlik probleemlahendus - tähendab, et moodustati meeskond, kus liikmed pidid töötama koos. Liikmed olid igal ühel virtuaalsed, et oleks parem tulemusi võrrelda.
Mailis Reps: Tänan lapsevanemaid, kes on aasta-aastalt suurema toe koolidele andnud. Singapur on veel ees, sinnani on võimalik veel järgi minna. See töö peab jätkuma.
Oskused sõltuvad kõikidest osapooltest, ka lastevanematest.
Arvestati uuringus ka laste kodust tausta, mis näitas, et oskused sõltuvad õpilastest, koolist ja vanematest. Eestis mõjutab sotsiaalmajanduslik taust vähem, kuid siiski.
Tulemused näitavad, et Eesti õpilased on koostööaltid. Meie õpilased arvestavad meeskonnas töötades kaasõpilaste arvamustega, sellega ollakse Uus-Meremaa järel teisel kohal.
Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste tulemuste vahel on 49 punkti, mis tähendab e,t vene õppekeelega koolid vajavad rohkem tähelepanu.
Eesti tüdrukuid on rohkem tippsooritajate hulgas ja vähem kehvalt sooritanud õpilaste hulgas.
Poiste ja tüdrukute meeskondliku probleemilahendusoskuste vahe on nimelt 29 punkti. 
Reps: Lisaks sellele, et oleme heal kohal, saame veel öelda, et tüdrukute ja poiste vahe on endiselt olemas. 
Reps: Oleme nende riikide seas, kellel on väikseim nõrkade õpialaste osakaal. Lisaks sellele, et meil on õlu nüüd sama kallis kui soomlastel, oleme ka hariduse poolest jõudnud nendega samale tasemele. 
Mailis Reps: Tipus olevate riikide punktide vahed on väga väiksed. Meie jaoks on PISA olnud väga oluline, siit saame oma tulemusi koos teiega analüüsides vaadata ja näha tugevusi ja nõrkusi. Tavaliselt vaatame ka nõrkustele tõsiselt otsa.
Peagi alustavad tulemuste tutvustamisega haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning PISA koordinaator Gunda Tire SA Innovest.
Eesti on põhihariduse tulemuslikkuselt ja võrduse kindlustamisel Euroopas tippriik ning maailmas tippu kuuluvate riikide hulgas - 15-aastastel õpilastel on väga head teadmised koos väga hea oskusega meeskondlikult teadmisi rakendada.
Esialgse info kohaselt said eestlased eurooplastest parima tulemuse, üldarvestuses kuues. Soomlased aga ütlevad, et jäid eestlaste varju seetõttu, et neil oli rohkem osalejaid.https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-noored-on-pisa-uuringu-kohaselt-meeskonnatoos-euroopa-parimad?id=80231106