Analüüs: Savisaar nimetab kohtuprotsessi poliitiliseks, kuid mitte valimistega seotuks

 (4)
Edgar Savisaar. Pressikonverents kohtuasja teemadel
Edgar Savisaar. Pressikonverents kohtuasja teemadelFoto: Karin Kaljuläte

Edgar Savisaar saadab vastuolulisi signaale oma sõnavõttudega selle kohta, kuidas poliitika on seotud tema kohtuprotsessiga.

Tallinna endine linnapea Edgar Savisaar korraldas täna pressikonverentsi, kus soovis rääkida oma kohtuprotsessist ning selgitada avalikkusele oma nägemust tunnistajate ütlustest ja prokuratuuri esitatud tõenditest. Pressikonverents oli üsna lühike, Eesti ajakirjandusele omaselt küsiti avalikult vaid paar küsimust (see on selle tõttu, et kõik väljaanded loodavad alati, et saavad pärast üks-ühele intervjuudes niiöelda „oma“ küsimused ära küsida, mida teised ei taibanud sõnastada).

Kohtuasja nüanssidest hoolimata aga jäi taaskord kõrva Savisaare soov tituleerida kohtuprotsess ja kogu kriminaalasi „poliitiliseks“. Selle all pidas ta silmas, et endine riigi peaprokurör Norman Aas ja äsja kaitsepolitseiametist lahkunud peadirektori asetäitja Eerik Heldna on teda kiusanud vaid selle tõttu, et Savisaar oli protsessi alguses riigi suurima opositsioonierakonna esimees. Delfi küsimusele, et miks Aas ja Heldna seda tegema pidanuks, vastas Savisaar, et seda küsimust tulekski uurida ja et tema teab väga hästi, miks. Oma versiooni ta avaldada ei soovinud.

Seotud lood:

Protsessi „poliitiliseks“ tembeldamisega püüab Savisaar ilmselgelt naeruvääristada prokuratuuri poolt kogutud asitõendeid ja öelda, et tegemist on lihtsalt tagakiusamisega. Samas püüdis ta vaid paar nädalat tagasi väita vastupidist – et poliitika tuleks kohtuasjast lahus hoida. Delfi ajakirjaniku Vahur Kooritsa tehtud märkmete järgi ütles Savisaar 9. augustil oma tervise kohta nii:

„Mõnikord nähakse vastuolu, et tahan kandideerida valimistel, aga siin tõstatan tervise küsimust. Ma ei arva, et vastuolu. Valimistel osalemine ei ole seotud tervisega, ka raskelt haige inimene võib valimistel osaleda, aga kohtu alla ei saa anda inimest, kes on pöördumatult haigestunud ja ei saa kohtumenetluses osaleda. Just kohtumenetlus andis mulle ajendi poliitikas osalemiseks. Eksperdid ütlesid, et olen piisavalt terve kohtumenetluses osalemiseks. Kui saan osaleda kohtumenetluses, saan osaleda ka valimistel. Kandideerimisel ja kandideerimisel on vahe. Mina ei pea igapäev uksest uksele jooksma. Ma ei muretse kampaania pärast, olen seda piisavalt teinud. Otsus kandideerida ei muuda olematuks kuut haigust ja hilist insulti. Ma ei tee enam kaugeltki nii pikki päevi kui aastate eest. Soovitan hoida kohtu ja poliitika lahus.“

Ka juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles sama päeva pärastlõunal antud intervjuus ajakirjanikele, et tema loodab, et poliitika ja kohtuasi on omavahel lahus.

Mõneti võib aru saada, et väljend „hoiame poliitika kohtuasjast lahus“ ja kohtuprotsessi „poliitiliseks“ tembeldamine on justkui erinevad asjad. Näiteks ka tänasel pressikonverentsil vastas Savisaar oma valimisliidu-teemalistele küsimustele üsna tõrksalt, soovides selle hoida oma pressikonverentsi teemast lahus. Kuid Savisaare protsess on läbi ja lõhki poliitiline – ükskõik, mis pidi seda vaadata.

Esiteks: Savisaarele esitatud süüdistused on seotud sellega, et ta on poliitik. Ta ei oleks prokuratuuri poolt temale süüks pandud tegevusi saanud üldse toime pannagi, kui ta poleks valimistel kandideerinud ja need võitnud. Samuti poleks Keskerakonna poliitikud suutnud prokuratuuri kirjeldatud viisil linnavara omastada (linna teavituskampaaniate kaudu oma valimiskampaaniat tehes), kui nad poleks ainuvõimul. Kui Keskerakonnal olnuks koalitsioonipartner, pidanuks seda kas palju paremini varjama või poleks need teavituskampaaniad olnud pelgalt Keskerakonna valimiskampaaniahõngulised.

Teiseks: Savisaar kandideerib taas sügisestel valimistel – vähemalt nii on ta ise öelnud. Ükskõik, kuidas kohtuprotsess välja kukub, soovib Savisaar võita piisavalt paljude linnakodanike usalduse. See, kas tallinlased, kes tema poolt hääletavad, usuvad tema süütusesse või pigem näevad teda linnapeana, kes omade eest seista suudab, selles pole enam väga palju vahet. Valimistulemusele saab hiljem väga lihtsasti juurde keevitada poliitilise argumendi, et näete, valijad ei usu prokuratuuri. Näete: valijad mõistavad Savisaare õigeks; et valijad tahavad, et Savisaar läheks taas linnapeakabinetti kõike seda edasi tegema, mida ta seal kohtutoimikute järgi tegi.

Savisaare kohtuprotsess on igal juhul poliitikaga ja valimistega seotud.