Ahto Lobjakas: Pole mõeldav, et demokraatlikus riigis tegutseks poliitiline politsei

Välispoliitika instituudi analüütik Ahto Lobjakas ütles, et kui Lääne-Euroopas kasutaks valitsus jõustruktuure opositsiooni mustamiseks ja tasalülitamiseks, tähendaks see isegi siseministri tagasiastumist.

„Politseil ikka juhtub, et mõnikord ei anna uurimine tulemust, ikka tehakse vigu, aga Lääne-Euroopa arenenud demokraatiates tähendaks see kellegi tagasiastumist – organisatsiooni juhi või siis siseministrini välja,“ kommenteeris Lobjakas ajalehes Pealinn olukorda, kus valitsus kasutab KAPOt vahendina opositsiooni vastu.

„Euroopa Liit rõhutab järjekindlalt liikmekandidaatidele ja uutele liikmesriikidele, eriti Ida-Euroopas, et kohtuvõim, prokuratuur ja julgeolekuorganid peavad olema poliitilisest võimust lahutatud. Meil on selles osas tõsiseid probleeme, sest tsiviilkontroll jõustruktuuride üle on selgelt puudulik. Tekib küsimus, kas keegi üldse meil kapot kontrollib.“

Hiljuti loobus prokuratuur kahtlustustest riigikogu liikme Priit Toobali suhtes, sest hoolimata ligi kaks aastat kestnud jälitamisest ja jõulisest läbiotsimisest Keskerakonna peakorteris ei leitud tõendeid mõjuvõimuga kauplemise kohta.

Lobjakase sõnul pole mõeldav, et Lääne-Euroopas tegutseks kaitsepolitsei nagu poliitiline politsei. „Kui aga kellegi poliitiku tegevust juba hakatakse uurima, siis peab see jõudma kohtulahendini või lõpeb asi kellegi tagasiastumisega,“ rõhutas Lobjakas. „Demokraatlikus riigis ei ole võimalik, et mõnda poliitikut kahtlustatakse, jälitatakse mitu aastat ja siis lihtsalt teatatakse, et polnudki midagi.“