Aadu Must: õppetoetused on kui muinasjutt kolhoosi lehmast

 (21)
Keskerakonna fraktsioon: vabadusvõitlejaid tunnustav dokument ei esinda läänelikku demokraatiat.
Foto: Andres Putting

Riigikogu Kultuurikomisjoni aseesimees Aadu Must rõhutas kõrgharidusreformi kolmandal lugemisel, et õppetoetuste süsteemita on reform poolik ning Keskerakond seaduse poolt ei hääleta.

„Keegi ei vaidle selle vastu, et Eesti kõrgharidust [on vaja] reformida, kuid küsimus on selles, kuidas seda tehakse,“ rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Aadu Must. „Pole mõtet võtta vastu poolikut lahendust, mille teist osa – õppetoetuste süsteemi – me võimegi jääda ootama.“

Must leiab, et tööl mitte käies ei ela tudengina ära, kuid samas ei suuda poole koormusega tööl käivad tugengid õppekava 100-protsendiliselt täita ja peavad seetõttu hariduse eest maksma hakkama.

„Seaduse menetlemise algusest peale on räägitud ühte: kõrgharidus peab toetuma mitte ainult ühele, vaid kahele seadusele, nii nagu tugev ja terve inimene toetub oma kahele jalale, ja hea, kui need jalad oleksid enamvähem ühes mõõdus,“ lisas Must.

„Teine jalg selle seaduse kõrval pidi olema vajaduspõhine õppetoetuste seadus, mis pidi tulema parlamenti. Meile kogu aeg räägiti: ta on teel ja ta on teel ja ta on teel. See on nagu vana muinasjutt kolhoosi lehmast, kellel olid unistused suurest ilusast heinakuhjast, mis on teel, aga teate, tee peal igaüks näppis ja kui kohale jõudis, oli ainult peotäis.“

„Just selle tõttu on meil soov, palve ja vajadus: täitkem kokkuleppeid ja menetlegem asju paralleelselt,“ rõhutas Must.

Riigikogu kiitis 53 poolthäälega heaks teist korda menetletud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mille president Toomas Hendrik Ilves esimesel korral välja kuulutamata jättis. Vastu hääletas 42 saadikut.