Tartu ülikooli Euroopa Liidu ja Venemaa uuringute professor Viacheslav Morozov ütles, et jutud neutraalsusest on olnud laual juba mitu nädalat, peaaegu alates Ukraina-Venemaa läbirääkimiste algusest. "Zelenskõi valitsus saab hästi aru, et Ukrainast ei saa vaadeldavas tulevikus NATO liiget. On tõenäoline, et selleks ajaks, kui NATO on valmis Ukraina kandidatuuri tõsiselt kaaluma, on olukord Venemaal ja Euroopas drastiliselt muutunud," ütles Morozov.

Morozovi hinnangul oleks neutraalsus Ukraina jaoks kõige parem variant, kui see oleks tagatud tõhusate julgeolekugarantiidega nii NATO kui ka Venemaa poolt.

"Tõesti uus sõnum intervjuus oli see, et Zelenskõi on enda sõnul valmis leppima „kompromislike territooriumite“ jäämisega Venemaa kontrolli alla, ehk enne 24. veebruari eksisteerinud kontrollijoone taastamisega," ütles Morozov, kuid tõdes, et Zelenskõi sõnastus oli väga ettevaatlik.

"Võib oletada, et see võiks olla Ukraina poolt ajutiseks kompromissiks sõja lõpetamise nimel, mitte alaliseks lahenduseks. Seda aga Ukraina varem mu teada avalikult ei pakkunud, kuigi realistlikult rääkides ei saa seda nimetada Ukraina poolt liiga suureks järeleandmiseks," märkis ta.

Morozov kordab Zelenskõi öeldut, et Krimmi ja terve Donbassi üle Ukraina kontrolli taastamine nõuaks praegu Kiievi poolt liiga palju pingutust.

„Vähendada maksimaalselt ohvrite arvu, lühendada selle sõja kestust, viia Vene Föderatsiooni väed välja kompromissterritooriumidele ja see oli kõik, mis oli enne 24. (veebruari, kui Venemaa täiemahuline sissetung algas – toim). Las naasevad sinna. Ma saan aru, et panna Venemaa täielikult territooriumi vabastama on võimatu, see viib kolmanda maailmasõjani. Ma mõistan kõike suurepäraselt ja annan endale aru. Seetõttu ma ütlengi – jah, see on kompromiss. Naaske sinna, kust kõik algas, seal püüame lahendada Donbassi küsimuse. Keerulise Donbassi küsimuse,” ütles Zelenskõi eile antud intervjuus.

Jaga
Kommentaarid