Intervjueerijad olid telekanali Dožd peatoimetaja Tihhon Dzjadko, ajakirjanik Mihhail Zõgar, Meduza peatoimetaja Ivan Kolpakov ja Kommersandi erikorrespondent Vladimir Solovjov. Oma küsimused Zelenskõile esitas ka Novaja Gazeta peatoimetaja Dmitri Muratov, vahendab BBC venekeelne teenistus.

Vene meedia järelevalveorgan Roskomnadzor andis hoiatuse, et intervjuud Venemaal ei avaldataks ja lubas massiteabevahendite suhtes, mis intervjuu võtsid, algatada kontrolli, et teha kindlaks vastutuse määr ja võtta tarvitusele meetmed.

Venemaa peaprokuratuur lubas anda „põhimõttelise õigusliku hinnangu tehtud avalduste sisu ja selle levitamise kohta”. Prokuratuur teatas, et seda tehti „massilise Venemaa-vastase propaganda ja regulaarse valeinformatsiooni levitamise tungimustes Vene Föderatsiooni tegevuse kohta seoses Vene Föderatsiooni relvajõudude läbiviidava sõjalise erioperatsiooniga Donetski ja Luganski rahvavabariigi kaitseks”.

Milles näeb Zelenskõi Ukraina sõjalist võitu

„Vähendada maksimaalselt ohvrite arvu, lühendada selle sõja kestust, viia Vene Föderatsiooni väed välja kompromisterritooriumidele ja see oli kõik, mis oli enne 24. (veebruari, kui Venemaa täiemahuline sissetung algas – toim). Las naasevad sinna. Ma saan aru, et panna Venemaa täielikult territooriumi vabastama on võimatu, see viib kolmanda maailmasõjani. Ma mõistan kõike suurepäraselt ja annan endale aru. Seetõttu ma ütlengi – jah, see on kompromiss. Naaske sinna, kust kõik algas, seal püüame lahendada Donbassi küsimuse. Keerulise Donbassi küsimuse,” ütles Zelenskõi.

Ukraina „plaanidest” rünnata Donbassi

„Loomulikult mingeid plaane ei olnud. [...] Ma ütlesin, et me ei kavatse oma territooriume sõjalisel teel tagasi võtta. Ma tahan teiega kokku leppida. Vähe sellest, ma tahan leida formaadi, milles mingi aeg elada. Ma tahtsin elada mingi aja suhetes Ukraina ja Venemaa vahel, kuni selle sissetungini. Ma otsisin erinevaid variante. Uskuge mind.”

„Ja ma tahan rääkida sellest võltsingust. Balanist (Venemaa riiklik meedia levitas dokumenti Donbassi ründamise kohta, millel oli Ukraina rahvuskaardi endise ülema Mõkola Balani allkiri – toim)... Ma ei tea, mis dokument see on. Mul on keeruline üldse sellest rääkida. Kui ma oleksin seda näinud, vastaksin ma teile. Kõigi dokumentide, mis räägivad rünnakust Donbassi vastu, võltsinguaste on 100%. Ja üldse see rahvuskaart, eks? Rahvuskaardi endine ülem? Mõkola Balan? Tal pole selleks isegi volitusi. Rahvuskaart, mis, te ju saate aru, kuulub siseministeeriumi koosseisu. Tähendab, seal peaks olema siseministri allkiri. Milline suhe on siseministril ründepositsioonidega? Täielik jama.”

Konflikti algsest põhjusest

Zelenskõi arvates on praeguse tragöödia tuum selles, et Venemaa ei lepi Ukraina iseseisvuse ja sõltumatusega.

„Meie võtmine mingi tootena, mingi suure organismi osana, mille eesotsas näeb end praegu ametis olev Venemaa president. Me ei pea end atavismiks. Me peame end iseseisvaks riigiks suure, sügava ajaloo ja kõlblusega.”

Kremli veast

Zelenskõi sõnul on Venemaa püüdnud pikka aega Ukraina majanduslikku ja poliitilist olukorda destabiliseerida nii riigisiseste poliitiliste gruppide abil kui ka väljastpoolt. Eskalatsioon kuulus Venemaa plaanide hulka, aga midagi ei tulnud välja, rääkis Zelenskõi.

„Ma ei tea, mida seal ülespoole ette kanti. Aga ma arvan, et öeldi, et me siin ootame teid, ootame lilledega, naeratustega, olukord on väga halb, ametis olevat presidenti ei toetata, ametis olevat erakonda ei toetata, võib [sisse tungida]. Ma olen selles 99,9% kindel, ma ainult ei hakanud selles olukorras sõnu loopima.”

Mariupolist

„Reaalsus on selline: linna on blokeerinud Vene sõjaväelased, on blokeerinud kõik sisse- ja väljasõidud. Mineerinud sadama. Humanitaarkatastroof on ühemõtteline. Minna toiduainete, vee, ravimite järele on võimatu. Vene sõjaväelased tulistavad humanitaarkonvoisid, tapavad autojuhte. Paljud veosed on tagasi toodud.”

„Jõuti mingitele kokkulepetele. Toimus blokaadi mahavõtmine tsiviiltranspordi väljasõidu ajal Ukraina suunas. Toimub inimeste jõuga väljaviimine Mariupolist mitte meie poolele, vastaspoolele, okupeeritud poolele.

Meie andmetel on välja viidud üle 2000 lapse, see tähendab varastatud, sest nende laste täpsed asukohad ei ole meile teada. Nad viivad neid välja nii koos vanematega kui ka ilma. See on katastroof. Ma ei saa teile edasi anda, kuidas see üldse välja näeb. See on hirmus. Neid hoitakse nagu vahetusfondi hingi.”

Zelenskõi sõnul on Mariupolis sees nii Vene kui ka Ukraina väed. Nad kontrollivad linna erinevaid osi. Zelenskõi rääkis, et tegi Ukraina sõjaväelastele ettepaneku linnast väljuda, kui nad arvavad, et see on hetkel õige ja kui nad suudavad nii oma elu päästa, aga nad keeldusid.

„Nad ütlesid, et ei hülga haavatuid ja tapetuid. Linnas vedelevad laibad, teedel, kõnniteedel. Lihtsalt vedelevad laibad – Vene sõdurite, Ukraina kodanike, kõigi. Neid ei korista keegi. Meie sõjaväelased ei ole valmis hülgama isegi surnud sõjaväelasi. Välja minema, kaevates [hukkunud] maasse nagu prügi, ei ole nad valmis.” „Me palusime neil [Vene poolel] lasta meil laibad välja viia. Nad ei lasknud – ei laipu ega haavatuid, mitte kedagi.”

Zelenskõi sõnul Mariupoli sisuliselt enam ei ole. Nagu ka Volnovahhat ja väikelinnu ümber Kiievi. „Lihtsalt põletatud maa.”

Hukkunud Vene sõjaväelastest

Zelenskõi sõnul on tapetud ja vangi võetud Vene sõdurite hulgas „alles lapsed”, kes on sündinud 2003.-2004. aastal.

„Me ei taha surnukehti enda käes hoida, te ju saate aru, me tahame , et need lahkuksid. Nad alguses keeldusid, pärast andsid meile mingid kotid. ... Meil on kõigil ilmselt elus nii olnud, kui on lahkunud inimesed, isegi mitte lähedased, mitte sugulased, isegi kui koer või kass sureb, nii ei käituta. Need on prügipakendid. Ma ei mõista ausalt öeldes, mida inimesed endast mõtlevad, eriti mida mõtlevad nende laste vanemad.”

„See on hirmus, sest kui nii suhtutakse omadesse, siis kuidas suhtutakse teistesse? Ja meie ei ole Venemaa valitsuse jaoks kindlasti omad.”

Venemaa ja Ukraina tulevastest suhetest

Zelenskõi tunnistas, et pärast 24. veebruari kaotas tema „emotsionaalse koostisosa” oma suhtumises Venemaasse ja venemaalastesse.

„Vaatamata sellele, et ma mõistan mõistusega, et paljud inimesed toetavad Ukrainat. Ma olen neile tänulik. ... Suhtumine on halvenenud kõigil. On pöördumatust. 2014. aastal, kui see kõik algas, hellitasid Ukraina venekeelsed piirkonnad või venekeelsed perekonnad, kui soovite, lootust, et see arusaamatus lõpeb kohe varsti. Osa neist perekondadest uskus, et veel võib kõik kuidagi [ära parandada].

Kui ma presidendiks sain, mõistsin, et tuleb teha kõik, et peatada sõda, võidelda propagandaga, näidata oma eeskujuga, et tahad riiki muuta, muuta suhtumist naabritesse. ... Leida mõistmine. Istuda läbirääkimiste laua taha. Selle kuuga on toimunud ülemaailmne lõhenemine. See pole ainult sõda, kõik on märksa hullem.

Veel mõni kuu on igas perekonnas kaotusi: aeti välja, saada haavata, lapsega on midagi, lahkuti Poolasse, ei leita tööd... Kõigil on peres mingi valu. Loomulikult ei ole see Teine maailmasõda, loomulikult mitte okupatsiooniaastad, aga me ei ole veel lõpetanud.”

Vene keelest

„Kõige suuremat halba on vene keelele teinud Vladimir Vladimirovitš Putin. Ma arvan, et see on parandamatu kahju. Loomulikult hakkavad inimesed häbenema väljaspool Venemaad mingites ringkondades vene keelt rääkida. Nii juhtub. Nii juhtus ühe või teise sõja järel, mille tagajärjel tunnistas maailm konkreetset agressorit. [...] Kindlasti pikkadeks aastateks."

„Biolaboratooriumidest”, millest kirjutab Vene meedia

„See on anekdoot. Pole midagi selgitada. No ei ole meil neid! Aga me hea meelega... Saate aru, ei ole meil neid. Tuumarelva ei ole. Keemiarelva ja keemilisi biolaboratooriume ei ole. Seda ei ole olemas.”

„Te ju teate, milline rahvas meil on. Ma olen veendunud, et te olete siin käinud! Kuidas me üldse võiksime mingi keemiaga kedagi mürgitada?! Me ei teeks midagi sellist isegi vaenlasega!”

Jaga
Kommentaarid