Uuriva ajakirjanduse ehk Bonnieri preemia võitis Ekspress Meedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa Eesti Ekspressis ilmunud artiklitega peaminister Jüri Ratase uhketest õhtusöökidest ja autosse ostetud jookidest.

Bonnierile kandideeris veel kaks lugude sarja: Õhtulehe ilmunud Priit Pärnapuu artiklid metsastatistika pettusest ning Maalehes ja Eesti Ekspressis ilmunud artiklid pakendipettusest, mille autoriteks olid Heli Raamets, Bianca Mikovitš, Mikk Salu ja Ain Alvela.

Bonnieri preemia suurus on sel aastal 7500 eurot ning seda annab välja Rootsi meediakontsern Bonnier ning ajaleht Äripäev.

Holger Roonemaa teenis ka aasta ajakirjaniku tiitli, seda juba teist aastat järjest. Teised nominendid Aasta Ajakirjaniku tiitlile olid Äripäeva ajakirjanik nin peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovitš ning Õhtulehe ajakirjanik Priit Pärnapuu.

Aasta ajakirjaniku preemiat annavad välja Ekspress Meedia, Õhtuleht Kirjastus ning Äripäev. Preemia suurus on 5000 eurot.

Aasta nooreks ajakirjanikuks kuulutati Äripäeva ajakirjanik Martin Johannes Teder. Nominendid olid Kadri Kuulpak Õhtulehest, Martin Laine Eesti Ekspressist ja Anna Teele Orav Eesti Päevalehest.

Noore ajakirjaniku preemia suurus on 6000 eurot ja seda rahastavad ning võitja valivad ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Jüri Ehasalu, Margus Mets, Mart Kadastik ja Toomas Leito pärijad.

Elutöö preemia sai Rein Järlik. Elutöö preemia on samuti 6000 euro suurune.

Parima üleriigilise uudise, arvamuse ja olemusloo; multimeedia; podcasti; maakonnalehe uudise, arvamuse ja olemusloo ning parima venekeelse arvamuse, uuriva loo ning olemusloo võitjad saavad preemiaks 1000 eurot. Neid preemiaid rahastavad Ekspress Meedia, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev.

Parim uudis rääkis korruptsioonist Põhja-Tallinnas

2021. aasta parimaks uudiseks kuulutati Marvel Riiki ja Priit Pärnapuu Õhtulehes ilmunud artiklite sari korruptsioonist Põhja-Tallinnas.

Parima uudise nominendid olid: Äripäevas ilmunud Kristel Härma ja Pille Ivaski artiklite sari tööterrorist Pärnumaa tippjuhi käe all; Eesti Päevalehes avaldunud Holger Roonemaa, Kärt Anvelti ja Andres Puttingu lugude sari eliitvaktsineerimisest.

Parima arvamusloo kirjutas Andrei Žumakov

Parima arvamusloo tiitli sai RusDelfi juht Andrei Žumakov Eesti Päevalehes avaldunud loo eest "VENE PILK | Millest ei maksa iseseisvuspäeval rääkida?".

Žürii valis eelnevalt kategooria nominentideks veel ka Leen Lindami Eesti Päevalehes ilmunud artikli "Lauri Laats käib kõige ees. Poliitikud teevad vallalehtedes häbitut enesereklaami“; Rivo Sarapiku Äripäevas ilmunud loo "Julged teisiti arvata ja piirangu vastu protestida? Järelikult neandertallane" ja Tarmo Vahteri Eesti Ekspressis avaldatud loo „Kalle Laanet, miks sa lood riiki, kus rahvas ei tohi midagi teada?“.

Parim olemuslugu rääkis usu võimust Eestis

Parima olemusloo tiitli sai Eesti Päevalehe ja Levila ühistööna valminud kiriku ühikondlikku ja poliitilist mõju uurinud sari "Usu võim", mille kirjutasid Eero Epner, Mari Mets, Oliver Kund, Holger Roonemaa, Martin Laine, Riin Aljas, Georgi Abolõmov, Janno Zõbin.

Teised nominendid selles kategoorias olid: Äripäevas ilmunud Linda Eensaare ja Liis Treimanni lugu „Fotolugu: teise pensionisamba eest koju uued kõlarid“ ning Eesti Ekspressis ilmunud Madis Jürgeni lugu „Psühhiaatrist elukaaslane aitab Seaküla Simsonil Afganistani sõja painajatega võidelda: "Mis ma küll ilma Tiiuta teeks!".

Kujunduse eest jagati preemiaid viies kategoorias

Üleriigiliste lehtede olemusloo külgede kujundamise eest võitis preemia Ekspress Meedia kujundaja Ivi Lipp Eesti Ekspressis ilmunud lugude sarjaga mõrtsukas Ustimenkost.

Parimad kohalike lehtede olemusloo küljed kujundas Toomas Erapart Virumaa Teatajast loole "Pikk päevatee kaob öösse. Eva Novek 96". '

Üleriigiliste lehtede avatud rühmas kuulutati võitjaks Postimehe kujundaja Kaido Kelp kujunduse eest loole "Kes võtab vastutuse?".

Kohalike lehtede avatud rühmas võttis võidu Tartu Postimehe kujundaja Artur Kuus loole "Tipp 50", mis rääkis Tartu ja Tartumaa mõjukaimatest.

Digitööde kategoorias võtsid võidu Ekspress Meedia kujundajad Mart Nigola, Heleri Kuris, Liisi Viskus ja Ats Nukki kujunduse eest loole "Lõunapooluse vallutamine: jumalad nõudsid verd! Surra tuli koertel, ponidel ja inimestel."

Venekeelse meedia auhindu jagati kolmes kategoorias

Parima venekeelse uuriva või probleemloo kategooria võitis MK-Estonia ajakirjaniku Oksana Avdejeva lugu „Кодирование от вакцинации“.

Parima venekeelse arvamuse kategooria võitis Dmitri Kulikov ERR-i venekeelses portaalis ilmunud arvamusega „Дмитрий Куликов: пора искоренить политический допинг на местных выборах!“.

Maakonnalehtedele jagati auhindu kolmes kategoorias

Maakonnalehe parima uudise preemia võitis Sakala ajakirjanik Marko Suurmägi lugude seeria eest, mis rääkis raskes seisus haigetest Mulgi Häärberis.

Maakonnalehe parima arvamusloo auhinna võitis Põhjaranniku ajakirjanik Erik Gamzejev looga "Rohepööre Ida-Virumaal – tempo tapab".

Maakonnalehe parima olemusloo, intervjuu või reportaaži kategoorias kuulutati võitjaks Kaie Ilves Lääne Elus ilmunud loo eest "Postipunkt raamatukogus – õnnistus või katastroof“.

Preemiaid jagati ka parimale podcastile ning multimeedia projektile

Möödunud aasta parimaks podcastiks kuulutati Äripäeva ajakirjaniku Eliisa Matsalu podcast "Raadiolugu: "Ma tahan koju, ma tahan magada. Aga ma ei pääse siit minema."

Parima podcasti tiitlile olid nomineeritud veel Janek Murdi Levilas avaldunud podcast "Ikooni loomine" ja Vilja Kiisleri Delfis ilmunud podcastVILJA KÜSIB | Andrus Ansip võrdles Kaja Kallast iseka mõisapreiliga. Endise peaministri kriitika praeguse suhtes oli halastamatu“.

Multmeedia kategooria võitsid Holger Roonemaa, Oliver Kund, Imbi Võrel ja Mart Nigola Eesti Päevalehes ilmunud loo eest „Superlevitaja: Varro Vooglaid võttis kasutusele oma isa kirjeldatud demagoogiavõtted“.

Multimeedia preemia teised nominendid olid: Raimo Poomi, Argo Ideoni, Riin Aljase, Anna Plukki, Liisi Viskuse, Imbi Võreli, Toom Trageli ja Mart Nigola Delfis ilmunud lugu "Kõlvarti, Raiki ja EKRE pidu - Ratase ning sotside krahh, pealtvaatajaks Helmed, Reform ja Eesti 200“; Delfis ilmunud Ester Vaitmaa ja Ats Nukki lugu „Kunagi pidi see juhtuma. Isa ei tunne enam mindki ära“ ja Eesti Ekspressis ilmunud lugu "Ustimenko. 7 verist kuud, mis vapustasid Eestimaad", mille autorid olid Kirsti Vainküla, Greete Lehepuu, Toomas Vabamäe, Imbi Võrel, Mart Nigola, Lauri Tuulik, Mihkel Ulk, Rain Pruul ja Katrin Halla.

Jaga
Kommentaarid