Eelmisel aastal osales Eesti üheksas uues menetluses, mida võib pidada viimase viie aasta arvestuses keskmiseks tulemuseks. Tooni andsid 2018. aastal kolm eelotsuseasja, mis käsitlevad sideandmete säilitamise ja kasutamise küsimusi.

Mullu algatati Eesti suhtes kuus uut rikkumismenetlust direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmise tõttu. See on märkimisväärselt vähem kui 2017. aastal, mil selliseid rikkumismenetlusi algatati Eesti vastu 16.

Lisaks lõpetati 16 pooleliolevat direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmise rikkumismenetlust ning ükski rikkumismenetlus ei jõudnud kohtufaasi.

Eelmise aasta lõpu seisuga on Eesti suhtes pooleli kokku 27 rikkumismenetlust, millest 16 on seotud direktiivide ülevõtmise hilinemisega ja 11 mittenõuetekohase ülevõtmise või rakendamisega.

Kui 2016. aastal algatati Eesti suhtes 23 "EU Piloti" päringut, siis 2017. aasta jooksul oli uusi algatatud päringuid ainult neli ning mulli vaid kolm.

"EU Piloti" projekti päringute eesmärk on anda liikmesriigile võimalus enne ametliku rikkumismenetluse alustamist komisjoni küsimustele ja võimalikele etteheidetele vastata, et võimalikult kiiresti lahendus leida.