Öisel ajal lendavad Eesti idapiiril loata droonid, kas tegu on uudishimulike hobilennutajate või hoopis kurjategijatega?
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) sõnul märgivad piirivalvurid selgituseks, et droone kasutavad ka Venemaa Föderatsiooni piirivalve ja sõjavägi, mitte ainult eraisikud.
Hoolimata PPA piirangust mehitamata lennuvahendeid loata kuni viie kilomeetri kaugusel piirist lennutada, on inimeste uudishimu siiski suurem, ent seni ei ole ühtegi drooni idapiiril "jõuga alla toodud", küll aga on mõned siitpoolsed lennutajad trahvi saanud. Piirirežiimi rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 800 eurot
Seni tuvastatud droonide juhid ei ole olnud teadlikud droonide lennutamise piirangutest piiriäärsel alal.
Eesti piirivalve peab võimalikuks, et ka kurjategijad võivad eelluureks kasutada droone, et vaadata, kus ja millal liiguvad rohelisel piiril meie piirivalvepatrullid. Näiteks on tabatud salakaubavedajaid, seda nii Eestis, Soomes kui ka Leedus.
"PPA arvestab, et tehnika areneb ning kurjategijad peavad nende arengutega sammu," selgitab PPA teabeanalüüsitalituse juht Tooma Kuuse Delfile. Ta lisab, et PPA teeb kõik endast oleneva, et kurjategijatest alati eespool olla ning omada kaasaegseid vahendeid piirikuritegevuse ja teiste korrakaitseliste ohtude tõrjumiseks, mis on tingitud mehitamata lennuvahendite liiklusest lennukeelualadel.
"PPAl on ka praegu droonitõrjevõimekus, ent julgeolekukaalutlustel ei ole sest võimalik üksikasjalikult kõnelda – see annaks kurjategijatele põhjendamatu eelise ebaseadusliku tegevuse jätkamisel," lisas Kuuse.
Siseministeerium on valmis maksma 17 miljonit eurot lisaks, et veel väljaehitamata idapiiri maistele sensoritele ja vaatlusseadmetele lisada ka droonid ja suutlikkus tundmatud droonid maha võtta.
