IRL teatab ametlikult oma kandidaadi küll alles reedel, kuid eile meediast läbi käinud Raivo Aegi nime pole ümber lükatud. Kas aga IRL üldse valimiskünnise ületab, on iseküsimus.

Administratiivne pool: Aas kindel liider
Taavi Aas on Toomla sõnul linna administratiivküsimustes vaieldamatu liider. Ta on olnud pikalt aselinnapea ning juba paar aastat ka sisuline linnapea. Tunneb linna probleeme ja oskab neile leida lahenduskäike.

Kristen Michal ja Rainer Vakra on samas töötanud linnaosavanematena (vastavalt kesklinnas ja Nõmmel) ning seega päris tundmatu linna juhtimine neile pole. Tõsi, nad olid ametis üle kümne aasta tagasi. "Samas on nad olnud pidevalt poliitikas, Michal ka ministrina. Võib eeldada, et küllap nad ennast linna juhtimise nüanssidega vajadusel kiiresti kurssi viivad," lisas Toomla.

Raivo Aegil tuleb politoloogi sõnul kasuks tugev suure organisatsiooni juhtimise kogemus, seda nii politseist kui ka kaitsepolitseist. Martin Helmel vastavat kogemust ei ole, aga samas on ta juba paar aastat olnud riigikogu liige ja tunneb seadusloomet. Nagu ka Michal, Vakra ja Aeg.

Karisma: riigikogu kolmik särab enim
Taavi Aas jääb Toomla sõnul karismaatilisuses nö riigikogu staaridele mõnevõrra alla. Rahvamees ta pigem pole ja seda näitavad ka eelmiste valimiste tulemused. Ka Raivo Aegil võib Toomla sõnul probleemiks osutuda see, et eelmised ametikohad eeldasid seda, et liidril on oskus pigem mitte rääkida.

Michael, Vakra ja Helme on selles osas Toomla hinnangul üsna ühe pulga peal. "Visionääridena ja kõnepidajatena on nad pigem mänedžeri ja tehnokraadi tüüpi Aasast kindlasti paremad. Samas võib Taavi Aasa pidada ka mustaks hobuseks selles tähenduses. Teda lihtsalt ei tea väga selles positsioonis".

Toomla usub, et vaatamata mitte kõige säravamale kõnepidamisoskusele teeb Aas hea tulemuse. "Ametis olev linnapea on ikka konkurentidest populaarsem. Kui korraldatakse linnapea kandidaatide debatte ja hakatakse arutama tehnilisi detaile, siis on linnapeal eelis".

Michali puhul käib temaga paratamatult kaasas 2012. aastal lahvatanud rahastamisskandaal. "Küllap tuletavad seda Michalile meelde nii konkurendid kui ka ajakirjandus. Samas valijale see ei lähe eriti korda. Uuringud on näidanud, et valijad võivad andestada poliitilisi skandaale, pigem lähevad korda eraelulised asjad. Viie aasta tagust asja ei pea inimesed oluliseks," kommenteeris Toomla.

Samas võib politoloogi sõnul skandaal pinnale siiski ujuda ning Michal peab võimaliku kaitsekõne valmis mõtlema. "See pole aga skandaal, mille tõttu saaks öelda, et "see mees linnapeaks ei kõlba". Kui see oleks teisiti, siis poleks teda erakonna poolt linnapeakandidaadiks seatud. Erakonna kui terviku huvides on see, et inimesel hirmsasti ämbrid ja luukered kolisevad".

Vakra miinuseks on Toomla sõnul tema kunagine erakonnavahetus. Vakra lahkus Keskerakonnast küll juba 2012. aasta kevadel, aga erakonnavahetus inimestele siiski valdavalt ei meeldi. "Mäletan riigikogu valimiste debatti kus seda isegi Sven Mikserile on erakonna vahetust meelde tuletatud, kes juba alates 2005. aastast pole Keskerakonna liige. See samas jällegi ei tähenda, et Vakra ei sobiks seetõttu Tallinna linnapeaks".

Martin Helme miinuseks on administratiivse töö kogemuse puudumine avalikus sektoris, kuid seda kompenseerivad osalt riigikogu töö ja fraktsiooni juhtimine.

Aasal suurimad šansid
Toomla hinnangul on hetkel suurimad šansid linnapeaks saada Taavi Aasal. "Teiste võimalused tekivad siis, kui Keskerakond ei saavuta vähemalt kohtades absoluutset ülekaalu. Siis võib hakata rääkima Michalist või Vakrast".

Helme võimalused on Toomla hinnangul tunduvalt ahtamad. "Kui EKRE üldse ületab 5-protsendilise künnise Tallinnas, siis see on neile suur saavutus. Pole alust arvata, et EKRE saaks Tallinna volikogus üle kümne koha 79-st".

Raivo Aeg kuulub Michali ja Vakraga ühte seltskonda (kui künnis ületatakse). "Kui Keskerakond enamust ei saa ja saavutab nt 48 protsenti näiteks, siis võiks tekkida ka Aegil võimalus. Kuidas aga suudaks kõik ülejäänud, lisaks võib-olla mõni valimisliit läbi rääkida ja üksteisele midagi lubada, on iseküsimus," sõnas Toomla.