Toona marssis mitukümmend tuhat eestlast Peterburi Jaani kiriku juurest Tauria palee ette, kus asus Venemaa Ajutise Valitsuse peakorter, et avaldada toetust autonoomse Eestimaa rahvuskubermangu loomisele. Mõni päev hiljem see autonoomia ka Eestimaale anti ja maakaardile joonistusid vähem kui aasta hiljem oma iseseisvuse väljakuulutanud Eesti Vabariigi piirid.

Tänasele mälestusteenistusele eelnes mälestustahvli avamine Peterburi Jaani kirikus eelnimetatud sündmuse meenutamiseks ja tähistamiseks. Teenistusel peetud jutluses mälestas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ka nädala alguses Peterburi metroos toimunud terrorirünnaku ohvreid ning rõhutas, et maailmas praegu aset leiduvad ärevad sündmused ei tohi meilt röövida tänumeelt ning rõõmu, kui tähistame omaenda väikese riigi ja rahva iseseisvuse sajandat sünnipäeva. "Seda, kui arukalt ja kaalutletult sajandi eest Eesti iseseisvusele samm-sammult teed valmistati, tuleb hinnata kõrgelt ning selle sündmuse ajaloolist tähendust meie omariikluse saavutamisel ei saa pisendada ega ka poliitiliselt ülepingestada just praegu Euroopas või mujal maailmas toimuvate sündmuste poliitiliste jõuväljade kontekstis.", sõnas peapiiskop Urmas Viilma. Ja rõhutades juubeliaasta tähtsust lisas Viilma: "Ainus põhjus, miks me oleme täna siin, on see, et markeerida ära Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta alguse saabumist. Seda ei pea häbenema ega salgama keegi! Me oleme rõõmsad ja tänulikud oma iseseisvuse pärast! Ja just see rõõm ja tänu on toonud meid Peterburgi, kus Eesti iseseisvuse idee oma esimesi võrseid ajama hakkas".

Peapiiskop meenutas, et koos rahvusliku ja riikliku autonoomia saavutamisega oli sajandi eest tähenduslik ka kirikliku iseseisvuse saavutamine. "Sümboolne on meenutada, et saja aasta eest Peterburis toimunud sündmused ei saanud mitte ainult Eesti Vabariigi sünni ettekuulutuseks, vaid ka vaba rahvakiriku ehk sel kevadsuvel oma 100. aastapäeva tähistava autonoomse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku sünni ettekuulutuseks. Ka selle idee idanema panijatest mitmed olid seotud just Peterburi ja siinse eestlaste kirikuga. Nõnda on see paik, Peterburi Jaani kirik, samaaegselt nii Eesti rahvusriigi kui Eesti rahvakiriku sümboolne häll", kõneles Viilma.

"Täna siin Peterburi Jaani kirikus, meie riikliku ja kirikliku iseseisvuse lätte juures viibides on päris ilus mõelda, et Eesti riik ja kirik on samade sündmuste viljad. Meil on sarnane sünnilugu, millega oleme ajaloos ühendatud. Meie riik ja kirik on lähisugulased ning see sugulus ei ole katkenud", kõneles peapiiskop riigi ja kiriku ühist ajalugu meenutades.

Peterburi Jaani kiriku, kus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eelsündmused täna Eesti Vabariigi peaministri Jüri Ratase ja EELK peapiiskopi Urmas Viilma osalusel toimusid, pühitses EELK toonane peapiiskop Andres Põder kuue aasta eest pärast seda, kui hoone oli Eesti Vabariigi toel taastatud kirikuks ja "Eesti Kontserdi" kontserdipaigaks. Kuue aasta tagusel taasavamisüritusel osales ka toonane Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.