Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo ütles Riigi Kinnisvara AS-ile saadetud kirjas, et kantselei on jõudnud järeldusele, et residentsi rajamine aadressile Vabaõhumuuseumi tee 10 ei ole mõistlik ning seetõttu soovitakse projekt lõpetada.

Kantselei taotleb rahandusministeeriumilt RKAS-iga sõlmitud lepinguga võetud hüvitamiskohustuseks vajalikke vahendeid. Eelarveprognoosist soovitakse välja jätta alates 2018 eelarvesse planeeritud vara üürikulude katmiseks ettenähtud vahendid, ning pöörduda Vabariigi Valitsuse poole residentsi rajamiseks vastuvõetud otsuse muutmiseks.

Samuti soovitakse, et siseministeerium arvaks hoone välja politsei valvet vajavate objektide nimekirjast. Hüvitada plaanitakse aga hüvitamisele kuuluvad kulud.

Eelmisel aastal kirjutas Eesti Ekspress, et riigipea elupaigaks ja intiimsemateks vastuvõttudeks on residentsi otsitud pikka aega, kaalutud on Oru lossi taastamist (mõttetult suurejooneline), Sangaste lossi (liiga kaugel), Maardu mõisa (ebaõdus) ja isegi Keila-Joa mõisa. Kuni Rein Langil välgatas: Vabaõhumuuseumi territooriumil asub Liberty suvemõis.

Kochide perekonnale kuulunud Liberty suvemõisakompleks on Tallinna kõige terviklikumalt säilinud suvemõis. Vabaõhumuuseum, mille bilanssi Liberty suvemõis kuulus, oleks maja(d) meelsasti korda teinud, plaan oli sinna rajada maa-arhitektuuri keskus ja külastuskeskus. Ühele majale jõuti eurotoetuse abiga isegi uus tsinkplekk-katus panna, siis jäid eurorahakraanid kuivaks.

Presidendi kantselei toonane ülem Siim Raie asus plaani hooga lükkama. 2014. aasta algul läks 68 806 ruutmeetrit koos seitsme hoone ja ühe vundamendiga Vabaõhumuuseumi omandist RKAS-i haldusse, selle rentnikuks pidi hiljem saama Presidendi kantselei.

Presidendi kantselei direktor Alo Heinsalu ütles toona, et tark ei torma, aga residents tuleb igal juhul: „Riik on selle otsuse valitsuskabineti tasemel teinud, seda ümber vaatama ei hakata. RKAS tegeleb uue riigihankega. Tahaks, et see lahendus oleks riigile soliidne. Pigem teeme korraliku asja, tormama ei hakka.“

Objekt on keeruline, nõuab palju nikerdamist, igal sammul jälgivad ehitajaid muinsuskaitsjate valvsad silmad, pluss erilised turvanõuded, mida riigijuhi kodu valvamine eeldab.

Arhitekt Martin Aunin ütles EE-le, et näeb kaht võimalust Liberty ideega edasi liikuda: „Esiteks saab projektist midagi välja jätta, teine võimalus on muuta lahendusi odavamaks. Samas – see on muinsuskaitse objekt, selles oleks mahte ja muinsuskaitsenõudeid väga keeruline muuta.“