Tarja Halonen: Soome ei vaja NATO-t, meedia paisutab Läänemere piirkonna pingeid
Endise presidendi Tarja Haloneni arvates ei vaja Soome oma julgeoleku tagatiseks NATO-t. Samuti leiab Halonen intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat, et meedia suurendab Läänemere piirkonna pingeid.
Poliitilist diskussiooni Soomes valitsevad praegu Läänemere piirkonnas pingestunud õhkkond ja mure Venemaa pärast. Julgeolekukeskkonna kiire halvenemine tekitab hirmu ka igapäevaelus, kirjutab Helsingin Sanomat.
„See on see Soome vaim. Ja meedias seda paisutatakse,“ kommenteeris Halonen.
Tegelikult ei ole olukord Läänemerel Haloneni arvates nii pingeline, nagu uudiste põhjal võiks arvata.
„Hirmu tekitamine on julgeolekupoliitikas halvim. Siis, kui inimesed kardavad, juhtub liialdusi ühelt ja teiselt poolt,“ ütles Halonen.
Konfliktihirmu Läänemerel õhutavad Haloneni sõnul osalt Soome enda sõjamälestused, aga ka Balti riikide ja Poola hirmud.
„Venemaa käitumine ja kübersõda on teinud endise Nõukogude Liidu mõjupiirkonna alad põhjusega ärevaks. Ukraina on nii lähedal. Nende hirmud mõjupiirkonnamõtlemise naasmise ees tulevad siis ringiga meilegi,“ ütles Halonen.
Presidendiks olles võrdles Halonen Eestit vägivaldses abielus oleva naisega, kes kardab pidevalt oma mehe ehk Venemaa uusi lööke.
„Mind sõimati minu sõnade eest läbi,“ tunnistas Halonen nüüd tagantjärele. „Peab eriti olema ettevaatlik, et mitte hakata süüdistama Balti riike või Poolat. Neil on teistsugune ajalugu ja neil on suuremgi põhjus karta, et ajalugu kordub.“
Halonen rõhutas, et Soome on traditsiooniliselt tahtnud vältida olukorra teravaks minemist Venemaaga.
„Me ei taha olla naiivsed, aga me ei taha teravaks minna. Meil on olnud Nõukogude Liiduga kaks sõda. Me ei pea Venemaa käitumist ka riskivabaks,“ lausus Halonen. „Isoleerimine ja üksi jätmine ei tee inimestest ega riikidest siiski teistest paremaid.“
Halonen ei tahtnud hinnata, miks toimib Venemaa president Vladimir Putin praegu nii, nagu toimib.
„Ma ei ole mingi Putini hingearst,“ teatas Halonen.
Viimati kohtus Halonen Putiniga oktoobri lõpus, esimest korda paariaastase vaheaja järel.
„Kõigile neile, kellel on praegu ameti või positsiooni tõttu võimalus, ütleksin, et lausa õigus ja kohustus Putiniga kohtuda, ütlen, et suhelge. Ei pea ütlema, et räägi sina, vaid rääkige ise,“ andis Halonen nõu.
Suhtumises NATO-sse on Halonen endiselt jäik: ta on alati olnud Soome NATO liikmeks astumise vastu.
NATO partnerlus annab Haloneni arvates juba piisavalt julgeolekut. Ka selge enamus soomlastest on endiselt NATO liikmelisuse vastu.
„Ma olen püüdnud esindada soomlaste seisukohta,“ ütles Halonen.
Haloneni eelkäija, president Martti Ahtisaari oli seevastu avalikult NATO liikmelisuse poolt ka Haloneni ametiajal.
„Mind on isegi esitletud Ühendriikide presidendile George W. Bushile naisena, kes hoidis ära Soome NATO liikmelisuse,“ meenutas Halonen.
Haloneni meelest ei ole NATO Soome julgeoleku jaoks lahendus.
„NATO on vaid üks asi teiste hulgas. Sõnumi saatmine, et NATO liikmelisus lahendab julgeolekus kõik, on väga piiratud,“ märkis Halonen. „On loomulikult täielikult praeguse poliitilise juhtkonna asi otsustada, mida nad teevad. Mul ei ole olnud mingeid raskusi vabariigi presidendi Sauli Niinistö kursi heakskiitmisega.“
Halonen hoiatas liiga kitsa vaatega julgeolekualase mõtlemise eest. Ta viitas muu hulgas endise kaitseministri Jyri Häkämiesi sõnadele Washingtonis kümmekond aastat tagasi. Häkämies nimetas oma palju kära tekitanud kõnes Soome jaoks kolm julgeolekualast väljakutset: Venemaa, Venemaa ja Venemaa.
„Häkämies võttis julgeoleku kohta geopoliitilise seisukoha. Talle öeldi küll, et kas seda on päris vaja välja pakkuda. On üsna lihtsustav öelda, et teatud laadi naabrid on risk,“ ütles Halonen. „Naabreid ei saa valida. Saame siiski valida oma suhtumisviisi naabritesse, omalt poolt. See ei tähenda loomulikult, et naaber valib automaatselt samamoodi, aga need asjad on vähemalt omavahel vastasmõjus.“
