Euroopa Liidu liikmeriigid andsid Brüsselis heakskiidu Hollandi nõutud kuuele deklaratsioonile, mis käivad EL-i ja Ukraina vahelise assotsiatsioonileppe kohta. Hollandi peaminister Mark Rutte nõudis neid selleks, et ta saaks oma parlamendile põhjendada aprillis sama leppe tagasi lõkanud rahvahääletuse tulemuse eiramist.

Peaminister Jüri Ratase sõnul lubas Rutte peale nende kinnituste saamist teha kõik leppele parlamendist heakskiidu saamiseks. "Täna hommikusel kohtumisel ütles Hollandi peaminister, et ta teeb kõik oma riigis selleks, et assotsieerimisleping ratifitseerida ja tal on usku sellesse, et kui sünnivad need otsused täna Ülemkogul, siis Holland siseriiklikult toetab seda," märkis Ratas.

Terve EL hoidis Hollandi nõutud kinnituste täpsemat sisu enda teada kuni need tänasel riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel heaks kiideti. Punktid on üpris karmi kõlaga:

Esiteks kinnitab terve EL Hollandile, et Ukrainaga sõlmitud assotsiatsioonilepe „ei anna neile kandidaatriigi staatust EL-iga liitumise mõttes ega kujuta mingit vastavat lubadust ka tulevikus“.

Teiseks rõhutatakse, et leping ei pane EL-ile kohtustust anda Ukrainale julgeolekugarantiisid ega sõjalist abi. Kolmandaks tuuakse välja, et leping ei anna ukrainlastele õigust EL-is vabalt elada või töötada. Lisaks kinnitatakse, et leping ei tekita uusi rahalisi kohustusi EL-i liikmetele.

Kuid neile tingimustele lisaks tuuakse välja veel kaks punkti, mis on üpris huvitavad. Viienda tõdemusena räägitakse sellest, kui tähtis on korruptsioonivastane võitlus ja õigusriigi tugevdamine. Kuid viimase eraldiseisva klausliga öeldakse, et demokraatia, inimõigused, põhivabadused ja õigusriigi austamine on kõik olulised osad lepingust ja nende rikkumisel võib viimase võimalusena lepingu üles öelda.

Kuigi need kinnitused käivad vaid konkreetse Ukraina ja EL-i vahelise assotsiatsioonileppe kohta, siis on neil siiski oma sõnum – kindlasti annavad need märku, et EL pole praegu mingite laienemismõtete suhtes väga soosiv. Kuid teisalt ähvardaks lepe ilma Hollandile antud kinnitusteta üldse ratifitseerimata jääda, mis jätaks EL-ist väga halva mulje. Just assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepe oli see, mille nimel Ukrainlased kolm aastat tagasi tänavatele tulid ja algas Maidani revolutsioon.