Kaljurand Ameerikas: valimistulemus oli šokk kõigile, aga Trump ei hakka valitsema USA-d üksinda
Endine välisminister Marina Kaljurand kirjutas sotsiaalmeedias enda mõtetest seoses Donald Trumpi valimisega USA presidendiks.
"See oli üllatus, isegi šokk kõigile, ka Trump’i kampaaniameeskonnale. Ameeriklased nutavad, naeravad, arutavad tuleviku üle. Aga nagu ütles just praegu Roosiaias President Obama: vaatamata valimistulemusele tõuseb päike ka homme hommikul. Ja veel ütles ta, et kuigi osad on demokraadid ja osad on vabariiklased „oleme me eelkõige ameeriklased“," kirjutas Kaljurand,
Välisministeeriumi küberjulgeoleku nõuniku ametikohal töötav Kaljurand kommenteeris veel, et tuleb teha vahet sellel, mida Trump rääkis kandidaadina ja mida ta hakkab tegema presidendina.
"Kuulasin Trumpi võidukõnet ja see oli hoopis teistsugune võrreldes varasemate (kampaania)kõnedega. Esimest korda nägin ma Trumpi presidentaalsena (jah, ma tean, et see sõna on äraleierdatud, aga ma ei tea paremat). Ta oli vaoshoitud, soliidne, rahulik, isegi väärikas. Selle kõne põhjalt saab öelda, et Donald Trumpist saab aru või hakkab aru saama USA presidendi rollist ja vastutusest. Välispoliitikast rääkides ütles Trump, et ta seab esikohale USA huvid, suhtleb õiglaselt kõigi riikide ja rahvastega, otsib ühisosa, mitte konflikte, otsib partnerlust, mitte konflikte. Mis on vägagi erinev varasemalt öeldust," kirjutas Kaljurand.
"Kas see tähendab, et me võime unustada ära tema varasemad sõnavõtud Venemaa, Krimmi, NATO, Balti riikide kohta? Ei. Aga neid väljaütlemisi ei maksa võtta üks ühele. Näiteks Trump’i lähim toetaja, New Yorgi osariigi senaator Peter King on juba öelnud, et USA jääb Balti riikidesse.
Trump ei hakka valitsema USA-d üksinda. Ei tohi alahinnata Kongressi jõudu ja mõju. Kongress ja ministeeriumid tasakaalustavad presidenti. Nagu kõik presidendid enne teda, nii nimetab ka Trump „oma inimesed“ võtmekohtadele ministeeriumides, nimetab ametisse Ülemkohtu kohtuniku(d) jne. Aga ta ei saa muuta kogu administratsiooni.
Trump ei otsusta üksinda rahvusvaheliste organisatsioonide üle. Ka mitte NATO üle. Jah, USA on suurim NATO kaitsevõimesse panustaja. Jah, USA on Eestile olulisim NATO liitlane, aga Trump ei saa muuta NATO põhiolemust ja põhiväärtusi. Ilmselt ootavad ees arutelud NATO-Venemaa suhete üle, ilmselt nõuab Trump veel jõulisemalt, et kõik NATO liitlased täidaksid oma 2% kohustust jne. Kas võib tõstatuda USA osalemine Balti õhuturbes ja USA kohaolek Balti riikides? Välistada seda ei saa. Meile tähendab see, et veelgi olulisemaks muutub koostöö kõigi liitlastega, aga seda me teame ja jätkame. Loodan, et valitud president mõistab, et rahvusvaheline olukord on piisavalt keeruline, et hakata „NATO-ga mängima“. Kindlasti tuleb välispoliitikas muudatusi, mida teame juba täna. EL-USA vabakaubandusleping (TTIP) jääb sõlmimata, mis saab olema suureks kaotuseks EL, USA ja Eesti ettevõtjatele ja majandustele.
Meie diplomaadid peavad seadma sisse suhted Trumpi administratsiooniga. Seda juba tehakse. Meil on väga häid kontakte vabariiklastest välispoliitika ekspertide seas. Mõned neist on välistanud koostöö Trumpiga, sest ei toeta Trumpi, aga mõned on valmis seadma riigi huvid kõrgemale ja valmis koostööks president Trumpiga (kui neid kutsutakse). Oluline saab olema, kes saavad ministriteks ning kes saavad lähimateks nõunikeks. Veelgi olulisem – kas ja kui palju Trump neid kuulab. Suhete sisseseadmine ei tähenda ainult saatkonda Washingtonis, vaid ka Riigikogu liikmeid, ministreid, ametnikke jne. Saatkondi Washingtonis ja Tallinnas ootavad ees kiired ajad.
Kokkuvõtteks – iga päev hakkab tooma uut informatsiooni president Trump’i ja tema poliitika(te) kohta. Võib oodata üllatusi, nagu ka Trump’i valimine presidendiks oli. Ei saa välistada, et mõnes välispoliitilises küsimuse meie vaated ei lange kokku Trump’i administratsiooni omadega. Mis on oluline meie jaoks, mitte ainult välisteenistuse, vaid kogu riigi jaoks – mitte paanitseda, jätkata oma välis- ja julgeolekupoliitikaga, jätkata koostööd liitlastega NATO-s ja EL-is, olla valmis selgitama varasemast rohkem ja jõulisemalt oma seisukohti ametisse astuvale administratsioonile, jätkata suhtlemist Kongressiga, jälgida arenguid ja reageerida," arvab Kaljurand.
