"Soomes ei vihastata klienditeenindaja peale ega sõimata. Teenindaja saab palka 2600 eurot neto. Eestis aga kliendid sõimavad, mõnitavad, halvustavad ning siis tahavad, et teenindaja teeks tööd korralikult? Teenindaja saab netona kätte 430 eurot. Mis kasu on sellest, et "tööd korralikumalt teha", kui see ei too poele nagunii rohkem raha, kuna Eesti on vaene riik?"

"Võin tuua võrdluseks USA toidupoodide teeninduskultuuri. Eestis on kiirus oluline, kedagi ei huvita sõbralikkus, vahel võib selline asi isegi friigina tunduda (vastuvaidlejaid on kindlasti muidugi ridamisi), inimesed soovivad kähku kassast läbi minna ja kähku koju sõita, mitte tšillida ja hängida. Algul, kui Eestis see kohustuslik teretamine hakkas (mis tõesti mõjub hästi), näis see vägagi häirivalt, nüüd on see tavaline. USAs (asi nüüd ei puuduta vaid teenindust, vaid üldse inimesi) on täiesti normaalne inimesi teretada, kõnetada, küsida võõrastelt, kuidas neil läheb, kust nad selle või teise riideeseme vm on ostnud, mida iganes. Kõigil on aega. Kassad töötavad ultra-aeglaselt, müüjad ajavad sõbralikku juttu (vabatahtlikult, mitte töökohustusena) klientidega, järjekorra pikkus ei pane kedagi nihelema ega kiiremini liigutama, keegi ei pane pahaks. Müüjal käib töö "omas taktis". Eestis aga...Täiskiirus on norm! Sealjuures tuleb: 1) teretada; 2) kilekott avada; 3) mingeid k*radi kleebiseid ja tilulilusid jagada; 4) viisakas olla 5) naeratada...Palgateemast, motivatsioonist ei hakka rääkimagi."

"Huvitav on see, et mujal maailmas öeldakse kassapidajale rõõmsalt "Tere", "Aitäh" ja "Nägemist" ja mõned aktiivsemad kliendid jõuavad talle pool elu ära rääkida, siin on kassapidaja mingi poksikott ja "pahade päevade" väljaelamisobjekt. Olete kunagi püüdnud täiesti apaatset ja omadega läbi kassapidajat tervitada? Mitte mokaotsast midagi plärisedes, vaid täitsa kohe öelnud talle RÕÕMSALT tere ja soovinud pärast head päeva? "Tere" tundub teenindajale veel uskumatuna, aga head päeva soovimise peale mõni naeratab ja soovib vastu ka. Seega: küla koerale, koer külale."

"Eestis teeninduse tase pea sama, mis Soomes. Osad kassapidajad kiired,alati abivalmid - osad aeglased, vingus nägudega jne. Kuid milles on suur vahe, see on tasu, millega töötajaid motiveeritakse! Kui inimene töötab miinimumpalgaga, siis ei saagi temalt nõuda super teenindust. Kui Eestis saab kassapidaja netona natuke üle 400 € kuus, siis huvitav kui suur on keskmine kassapidaja palk Soomes? Ja võimegi aastaringselt lugeda ajalehest, et kaubandus vajab tööjõudu. Kuid tark inimene (eriti töökas eestlane) töötab alati rõõmuga ja annab endast parima siis, kui tema tööd ka vääriliselt tasustatakse! See on põhitõde, mis Eestis on unustatud. Soomes on teenindajad rõõmsamad seetõttu, et teenindaja ametit väärtustatakse ja tasustatakse inimväärikalt (ka teenindajal jätkub raha teatris, kinos, kontserdil, välismaal puhkamas käimiseks). See ongi Eesti riigi probleem, et töötajaid ei väärtustata ja neid koheldakse orjadena. Selle arvelt on mugav kasumimarginaali teenida!"

"See on tõsi, et amet ei ole Eestis hinnas. Lisaks ei ole hinnas ametis töötavad inimesed ja eks selle vabanduseks on tööandjate poolt palju argumente esile toodud, sh et Eesti töötajad ei ole võimelised enam peale 45 eluaastat õppima midagi uut ja kasulikku ning siit siis järeldus, et pole vaja elamiskõlblikku palka maksta. Mis puutub poeteenindusse tervikuna, siis selles valdkonnas asjad ikka paranevad, küsimus on lihtsalt selles, kas näiteks kassapidaja peab 12 tundi järjest naeratama ja igale kliendile koogutama/noogutama, ei oska öelda. Kindel on see, et iga klient peab olema suuteline kasvõi kassapidajale naeratama ja tänan ütlema küll, sest mina kui klient olen üks, kuid kassapidaja on mitme hulgi kliendite jaoks! Igatahes kui mina poes käin, siis sõltumata, millises poes viibin, ütlen tere alguses ja lõpus tänan ning see tõesti ei võta minult tüki küljest ära. See, et kassapidaja või mõni muu isik ei vasta või ei reageeri, siis otseses mõttes ei ole see minu kasvatuse vili, vaid juba selle isiku oma. Ma olen oma töökohal aastaid kaks ühele isikule kohtumisel viisakalt tere, kuid tema reageering on alati null, kas sellepärast, et isik on ebaviisakas või lihtsalt minu isik on tema jaoks ebasümpaatne. Aega võttis ja ühel hetkel hakkas ta vastu tere ütlema. Haritus ei tule ühe ööga, kuid matslus küll."

"Kuule ärahellitatud loo autorist vanapiiga. Mõtle ikka selle peale ka, et Eestis makstakse 400-500 eurot palka tavaliselt kassapidajale, mõnes paremas kohas võib ka 500-600 saada vahel. Mis head teenindust sa sellelt ületöötanud kassapidajalt ootad? Kes on niigi tihedast tööst läbi ja sellest, kuidas tööandja teda just kõige paremini ei kohtle? Mida sa temalt ootad? Mida sa ootad töötajalt, kes pingutab higimull otsa ees tööd teha ja küsib palgalisa ning tööandjalt tuleb alati sama jutt, et raha pole ja raha pole. Nurga taga aga istutakse tutikasse Lexusesse ja sõidetakse Kanaari saartele reisile. Eesti kassapidaja saab 400-500, Soomes 1000-2000 ja ärge tulge siin mingit elatustaseme jama ajama, kõik asjad ei ole Soomes kallimad ja ega Eestis on ka üürid ikka väga kallid. Soome kassapidaja elab oma palgast tunduvalt paremini ära kui Eesti kassapidaja, kuna hindade suhtes saab ta seal ikkagi rohkem palka. Eesti kassapidajal lihtsalt ei ole seda jaksu enam naeratada ja meeldiv olla."