Kremli pressiteenistus teatas Serguni surmast 3. jaanuaril, mil mees väidetavalt ka suri.

President Vladimir Putin avaldas GRU ülema lähedastele kaastunnet, vahendab Iltalehti.

Sergun mängis luurepeavalitsuse ülemana Ida-Ukraina ründamisel olulist rolli. Vaid mõni päev enne tema surma, 27. detsembril seiskus süda aga kindralmajor Aleksandr Šušukinil, kes juhtis Krimmi hõivamise operatsiooni 2014. aastal.

Kahe kõrge sõjaväetegelase surm viimastel nädalatel on põhjustanud spekulatsioone nii-öelda puhastusest president Vladimir Putini lähiringkonnas, kirjutab ajaleht Iltalehti oma veergudel.

Ajaleht seostab nende ootamatut suremist veel vähemalt ühe surma ja kolme mõrvaga ning toob välja väidetava vandenõuteooria, mille kohaselt tahab Moskva vabaneda mitmest kõrgest ohvitserist, kellest võiks saada Haagi tribunali tunnistaja seoses Malaisia reisilennuki allatulistamisega Ida-Ukraina kohal 2014. aasta 17. juulil.

Sergun oli 2011. aastast GRU ülem ja Vene kindralstaabi ülema asetäitja. 31. augustil 2012 anti Sergunile kindral-leitnandi ja 21. veebruaril 2015 kindral-polkovniku auaste, vahendab Vene RBK.

1957. aastal sündinud Sergun lõpetas Moskvas Suvorovi nimelise sõjakooli. Sõjaväeluures alustas ta tööd 1984. aastal. 1998. aastal töötas ta Venemaa sõjaväeatašeena Albaania pealinn Tiranas. 2014. aastal pandi Sergun Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirja, sest talle alluvad GRU ohvitserid osalesid aktiivselt Ida-Ukraina sõjategevuses.

Just GRU koosseisu kuulusid eelmisel aastal Ukrainas vangi võetud kaks Vene eriväelast Aleksandr Aleksandrov ja Jevgeni Jerofejev. GRU eruohvitser oli samuti Ida-Ukrainas mässu juhtinud Igor Girkin.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid