„Kui minna tagasi nelja aasta tagusesse aega, siis näeme, et kui Jüri Ratas esimeheks kandideeris, siis saatis seda avalikult küllaltki suur poolehoid – 41 protsenti delegaatidest oli tema poolt. Praegu pole olukord muutunud. Aga võib-olla on ka vastupidi, ja nende hulk, kes soovivad, et juht taanduks auesimeheks, tegeleks oma tervisega ning annaks igapäevase juhtimise üle nooremale põlvkonnale, on kasvanud,“ ütles Boroditš venekeelsele Delfile. „Arvan siiski, et siin mängib oma rolli ka Edgari avaldus, et ta tunneb ennast hästi ja on valmis suures poliitikas jätkama. Ta kasutab kindlasti ka emotsionaalset survet – „kõik on minu vastu“,“ lisas ta.

„Raske on ette näha, kas Kadril on šanssi või mitte. On üllatav, et tema kandidatuuri panid esimesena välja Narva ja Mihhail Stalnuhhin, keda on alati peetud Edgari liitlaseks. Nüüd pööras ta Edgarile selja.“

Boroditš tõi esile Yana Toomi kiire avalduse, et venekeelsed valijad ei teagi, kes on Kadri Simson ja juht saab olla ainult Edgar. „See ei ole niisama öeldud – Toom sai ju Ida-Viru kandidaadina Europarlamendi valimistel enim hääli,“ arvas Boroditš ja leidis, et just seepärast on keeruline ennustada, kuidas sündmused nüüd arenema hakkavad.

„Parteile see kasuks ei tule,“ avaldas ta veendumust. „Tulemusest olenemata on lool võitjad ja kaotajad. Ja nagu me mäletame nelja aasta tagusest Keskerakonna kongressi ajast, siis kaotuse puhul ei ole Kadril ega ka tema toetajatel selles erakonnas tulevikku. See aga tähendab erakonnale suurt kaotust. Kuigi nagu räägib Yana Toom, ei ole see kõige tähtsam. Kõige tähtsam on teada, kes on su valijad ja selles on tal õigus – Keskerakonna valijad on valdavalt venekeelsed. Seega, kui Edgar jätkab partei juhtimist, siis nende hulk ei vähene.“