"Kui vaatame NATO kasutuses olevat relvastust ning sõdurite ja ohvitseride hulka, on NATO-l muidugi ülekaal. Aga sõjaline ülekaal on tihti abstraktne" tõdes Luik. "Tõeline sõjaline heidutus tekib ikkagi siis, kui väed on kohal ja toimuvad pidevad õppused," nentis ta.

Luige sõnul on see märk sellest, et üksusi, kes suudavad Balti riikides tegutseda, on palju rohkem kui need üksused, mis on kolme Balti riiki praegu paigutatud.

Diplomaat sõnas, et Venemaa investeerib piiratud vahenditest hoolimata suuri summasid oma kaitseväe arendamisse ja uue moodsa tehnoloogia väljatöötamisse. "Tekib küsimus, milleks. Milleks valmistutakse? Fakt on see, et Venemaa on aktiivset militarismi harrastav riik," tunnistas Luik.

"Eriti murelikuks teeb asjaolu, et tehakse ootamatuid õppusi, mis on väga kallid. Terve sõjaväeringkond lüüakse ootamatu korralduse peale jalule. Külma sõja ajal selliseid asju välditi. Oht, et keegi mõistab kedagi valesti, oli tollal ja on ka praegu väga suur."