Mure rõhutas Delfile, et NATO riigijuhid võtsid mullu sügisel Wales’i tippkohtumisel vastu otsuse, et NATO heidutusmeetmed jätkuvad, kuni julgeolekuolukord Euroopas seda nõuab.

"Nende meetmete hulka kuulub ka tugevdatud Balti õhuturbemissioon. Seda otsust on korduvalt kinnitanud ka NATO kaitseministrid, viimati juunis Brüsselis. Mingisugust otsust Balti riikides õhuturbemissiooni vähendada ei ole vastu võetud," kinnitas Mure.

"Oktoobris arutavad NATO kaitseministrid taas laiemalt julgeolekuolukorda ja sellega seotud heidutusmeetmeid, ning otsustavad, kas on vaja nende ulatuses teha mingeid muudatusi. See võib ka tähendada hoopis suurema kohalolu kasuks otsustamist, kui olukord seda nõuab – kindlasti mõjutab seda hinnangut piiririkkumiste tihenemine, kuna NATO ülesandeks on tagada oma õhupiiri puutumatus," lisas Mure.

Mure sõnutsi on raske öelda, miks Vene Föderatsiooni poolt on piiririkkumised viimastel aastatel sagenenud, kuid tõenäoliselt ei ole ilmastik Vaindloo saare kohal nii drastiliselt halvenenud, et olla selle põhjuseks.

"Eestis alustavad peagi õhuruumi turvamist Ämarist Saksamaa õhuväe hävitajad, mis on siin kuni aasta lõpuni. Hetkel oleme lõpetamas läbirääkimisi liitlastega, kes tulevad Ämarisse järgmisel aastal. Nii et meil on kindlus, et liitlased on ka tulevikus siin, et meie õhuruumi kaitsta," lisas Mure.

Vaatamata sagenenud kohtumistele Vene lennukitega vähendab NATO Balti õhuturbes osalevate lennukite arvu sel sügisel 16-lt umbes kaheksale, teatas NATO liitlasvägede peakorteri meediaoperatsioonide pealik kolonelleitnant Jay Janzen hiljuti The Guardianile.

Janzeni sõnul on lennukite arvu vähendamine vastavuses ülesande mõõtmetega, vahendab leht.

„Väljalennud toimuvad vastuseks Venemaa tegevusele. Ainus eesmärk on kaitsta NATO Euroopa õhuruumi ja kindlustada NATO riike õhurünnakute eest,“ ütles Janzen.