Carter kinnitas pressikonverentsil ka ajalehe New York Times veergudel ilmunud väidet sõjaväetehnika paigutamisest Ida-Euroopasse. „Me paigutame regiooni ühe relvastatud lahingüksuse masinad ja selle jaoks vajaliku varustuse Kesk- ja Ida-Euroopasse," teatas kaitseminister.

„See hõlmab tanke, jalaväe lahingumasinaid ja iseliikuvaid haubitsaid.“

USA ja NATO on pühendunud Eesti kaitsmisele täpselt niisamuti nagu kõikide teiste allianssi kuuluvate riikide kaitsmisele,“ kinnitas Carter, seistes kõrvuti Eesti kaitseminister Sven Mikseri, Leedu kaitseminister Juozas Olekasega ja Läti kaitseministeeriumi kantsleri Jānis Sārtsiga.

„Venemaa üritab praegu ajast tagasi minna, eriti siin Baltikumis,“ hoiatas ta. „Mistõttu me teeme kõik, et tagada antud regiooni julgeolek,“ kinnitas Carter, rõhutades NATO tähtsust muutunud julgeolekuolukorras.

Reutersi korrespondent tundis pressikonverentsil huvi, miks ei soovi Ameerika Ühendriigid paigutada Baltikumi alalisi vägesid.  „Ainus põhjus, miks ma väidan, et need väed on roteeruvad, on see, et tegemist on mobiilsete vägedega, me tahame neid vägesid paigutada ümber sõltuvalt toimuvatest sõjaväelistest õppustest. See on lihtsalt efektiivsem viis,“ vastas Carter.

Mikser lisas, et NATO eesmärk ei ole hakata Venemaaga võidurelvastuma, mainides samas tähenduslikult, et täna viibib Eesti pinnal umbes 1500 USA sõdurit, mida on tema hinnangul enam kui eal varem.

Carter tänas Eesti riiki kõige eest, mida see alliansis teeb, mainides muu hulgas kaitsekulutuste hoidmist praegusel tasandil (üle 2%), nõuet, mida näiteks kaks ülejäänud Balti riiki täita ei ole suutnud.