IRLi eetseisus teatab oma avalduses, et uued konfliktikolded Lähis-Idas, Pohja-Aafrikas, Ukrainas, Kagu-Aasias jm on plahvatuslikult kasvatanud varjupaigataotlejate hulka. Juba praegu on maailmas rohkem kui 50 miljonit pagulast ja ümberasujat ning kahjuks nende arv kasvab pidevalt ja kiiresti.

"On rahvusvaheliselt üldtunnustatud põhimõte, et isikutele, kelle elu on kodumaal ohus voi keda taga kiusatakse, tuleb pakkuda kaitset. On aga oluline, et see kaitse oleks reaalne, mitte näiline, et see aitaks abi vajavaid inimesi, mitte ei oleks suunatud plusspunktide kogumisele solidaarsus-žestide abil," leiab erakond.

"On ilmne, et olulisi muutusi pagulaspoliitikas tegemata ei suudeta probleemidele leida lahendusi. Raamistik, mis on üles ehitatud enamuse väljapoole kodumaad saabunud isikute majutamisele või ümberasustamisele kvootide alusel, ületab vastuvõturiikide võimalusi. Ühtlasi annab see eksitava signaali, et asudes kvoodi alusel varjupaika taotlema või istudes paati, on võimalik inimeste rasket olukorda parandada, suurendades ahvatlust ümber asuda.

Kvootide kaudu on võimalik pakkuda kaitset ja turvatunnet üksnes väga väiksele hulgale abivajajatele. Samas tekitatakse sel teel mitmeid muid probleeme nii asüülitaotlejatele kui ka vastuvoturiikidele. Mainime siinjuures ära kaasaaitamist inimkaubandusele, terroriste smugeldamist läbi kuritegelike äärmusorganisatsioonide, sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid, aga ka ebamugavaid stressirohkeid elutingimusi ümberasujatele. Ühtlasi ei ole kohustuslike kvootide kaudu inimeste ümberasustamisel võimalik lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest. Näiteks ei ole arvestatud Eestile kavandatavate kvootide puhul asjaolu, et siis asuv välispäritolu elanike arv on juba praegu üle 30%, kusjuures enamikes EL-i riikides jääb see all 10%," seisab avalduses.

Eeltoodud asjaoludele tuginedes leiab IRL-i eestseisus, et:

- EL aluslepingud ei reguleeri pagulaste vastuvõtmist liikmesriikide poolt. See kuulub liikmesriigi suveräänsete õiguste hulka. Seega looks kohustuslike kvootide kehtestamine pretsedendi, mistõttu EL ei peaks neid kehtestama ei EL-is ega väljapool asuvate rahvusvahelist kaitset omavate isikute ümberasustamisel.

- Kindlasti peab Eesti osalema solidaarselt teiste EL-i liikmesriikidega pagulasprobleemi lahendamisel ega peaks jääma kõrvaltvaatajaks. Küll peaksid meetmed olema paindlikud ja liimesriigil peaks olema võimalus valida, milliseid meetmeid kasutada.

- Luua tuleb tõhusad meetmed inimkaubanduse tõkestamiseks, eeskätt Vahemere piirkonnas.

- Panustada pagulaslaagrite loomisele katset vajavate isikute kodule lähemates piirkondades, korraldades nii toitlustamist, meditsiini- , humanitaarabi ja vajadusel ka relvastatud kaitset rünnakute eest.