Majandusraskuses Kreeka toetamise paljude meetmete seas oli ka Kreeka võlakirjade intressitagastus. Euroopa Keskpank (EKP) ostis Kreeka riigi võlakirjasid ja teenis nende pealt intressitulu. See tulu kanti euroala keskpankadele, nende seas ka Eesti Pangale.

Kreeka toetamiseks otsustasid euroala rahandusministrid Sõerdi sõnul intressid Kreekale tagasi maksta. Kuna EKP ise ei tohtinud seda teha, siis lepiti kokku, et iga riigi keskpank kannab selle summa riigieelarvesse ja riigieelarvest kantakse see Kreekale.

Eestis juhtus aga Sõerdi sõnul see, et Eesti Pank kandis selle summa riigieelarvesse, aga vähendas samal ajal oma iga-aastast kasumieraldist riigieelarvesse, mille tõttu Sõerd süüdistas 2013. aastal Eesti Panka kreeklastele mõeldud raha endale jätmises.

Syriza võimuletulek muutis olukorda

Praeguseks on olukord selline, et Kreekas on võimul vasakradikaalse partei Syriza valitsus, mis lubas oma valijatele võlakoorma vähendamist. Euroopa Keskpank otsustas lõpetada Kreeka võlakirjade aktsepteerimise laenude tagatisena, mis toob Sõerdi hinnangul arvatavasti kaasa Kreeka pankade likviidsusprobleemid.

Kreeka valitsus pole samuti astunud samme, et rakendada viimast osa aastate 2012-2014 majandus- ja laenuprogrammist ja loodab, et Euroopa leevendab laenutingimusi, mida Sõerd ei pea realistlikuks.

Sõerdi arvates võiks tagasi tulla Kreeka intressitagastuse teema juurde ja intressitagastused lihtsalt lõpetada. 2013 aastal maksis Eesti Kreekale 5,6 miljonit eurot, eelmisel aastal viis miljonit eurot. Käesoleva aasta eelarves on Kreekale tagastatavaks summaks määratud 3,9 miljonit eurot.

Kuna selline intressitagastus ei tulene riigikogus heaks kiidetud EFSFi ja ESMi liitumislepingutest, peaksime Sõerdi sõnul tõsiselt kaalume intressitagastuse lõpetamist ja vajadusel selles osas ka käesoleva aasta riigieelarve muutmist.

Kreekat on juba väga palju aidatud

Eesti Pank on sellisest intressitagastusest ennast taandanud ja riigieelarvesse üle kandnud tavalise neljandiku oma kasumist ehk Kreekale mineva osa maksab sisuliselt kinni Eesti maksumaksja.

Sõerd märkis, et Kreeka laenukoormat on juba niigi maksimaalselt leevendatud. Aastal 2012 kergendati Kreeka võlakoormat ja erasektori võlausaldajad kandsid maha üle poole laenust. Kreeka võlakirjad asendati uute võlakirjadega, millele asemele tulid 30 aastase tähtajaga võlakirjad, 10 aasta pikkune maksepuhkus ja intressilangetus.

Võlakirjade väärtusest kanti maha üle 100 miljardi euro ja allesjäänud nõuete ooteaega pikendati 30 aastani. Erasektori osa taandus ja põhiliseks võlausaldajaks sai avalik sektor.

Koos võlavahetusega sai Kreeka ka uue ja soodsama abipaketi, kus tagasimaksete ooteaeg on samuti 10 aastat ja varasemast soodsamad intressid. "Ei oska ette kujutada, mida siin veel soodsamaks teha saab," nentis Sõerd.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid