Kas Eesti Pank võttis kreeklastele mõeldud raha endale?
Eesti Pank sai Euroopa Keskpangalt 5,1 miljonit eurot Kreeka riigivõlakirjade intresside eest, mille Eesti Pank pidi kandma riigieelarvesse, et sealt see omakorda Kreeka riigile toetuseks kanda. Eesti Pank andiski selle raha riigieelarvesse, aga vähendas selle võrra omapoolset makset riigieelarvesse. Kas Eesti Pank jättis sellega kreeklaste raha endale?
Kuna Kreeka riigivõlg on endiselt kriitilisel tasemel, otsustasid Euroala rahandusministrid Kreekale tagasi maksta intressitulu, mille Euroopa Keskpank (EKP) teenis Kreekale raha laenates.
Kuna EKP ise ei saanud Kreekale raha tagasi kanda, mõeldi välja mehhanism, mille kohaselt EKP kandis saadud tulu liikmesriikide keskpankadele. 5,1 miljonit oligi Eesti Panga osa.
Eesti Pank pidi kandma raha omakorda Eesti riigieelarvesse, mida keskpank tegigi. Selle võrra vähendas aga Eesti Pank omapoolset iga-aastast sissemakset riigieelarvesse. Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerdile jäi seetõttu mulje, et sisuliselt jättis Eesti Pank kreeklaste raha endale ja riigieelarvest minev 5,1 miljonit eurot läheb seega tavalise Eesti maksumaksja rahakotist.
"Eesti Pank on ka öelnud, et nemad ei tea rahandusministrite kokkuleppest midagi ja ei ole selle otsuse tegemisel osalenud. Sisuliselt toimuks seega Kreeka intressitagastus meie maksumaksjate arvel, aga see ilmselgelt vastuolus kokkuleppega ja ka ebaõiglane," kommenteeris Sõerd.
"Summa suurus on 5,1 miljonit eurot, see tuleks eelarvest välja võtta, informeerida Euroopa partnereid, et meil on probleem, ajatada selle summa maksmine ja leida koos Eesti Pangaga järgmiste aastate eelarvetes sellele lahendus," pakkus Sõerd olukorra lahenduseks.
Eesti Pank ei soovinud Sõerdi kriitikat pikemalt kommenteerida, vaid teatas, et kõik on öeldud maikuus saadetud pressiteates. Selles kirjutati, et kolmveerandi oma kasumist jätab Eesti Pank oma kapitali tugevdamiseks ja veerand ehk 8,5 miljonit läheb riigieelarvesse.
Eesti Pank andist omalt poolt maksimumi
Pressiteates tsiteeritakse Eesti Panga nõukogu eelmist esimeest Jaan Männikut, kes teatas, et pikaajalise kasumijaotuse strateegia kohaselt annab keskpank riigile oma kasumist 0-25 protsenti. Männiku sõnul anti riigieelarvesse maksimum, mida strateegia võimaldab. "Kasumieraldis katab muuhulgas Eesti Panga osa tulust, mida euroala keskpangad teenisid möödunud aastal võlakirjade ostuprogrammi raames ostetud Kreeka valitsuse võlakirjadelt," ütles Männik. Seega otsustas keskpank, et Kreekale mineva raha võrra jääb riigieelarvesse raha vähem.
Eesti Panga kapitali suhtena rahapoliitilistesse riskivaradesse on keskpanga pressiteate kohaselt kõige madalam euroala keskpankade seas. Eesti Panga nõukogu võttis mullu pikaajaliseks sihiks tõsta ligikaudu 3,5 korda kapitali taset, mis tähendab kapitali kasvatamist umbes miljardi euro võrra 1,3 miljardi euroni.
Nõukogu lähtus otsustamisel sellest, et Eesti Panga kapitali suhteline tase peab kasvama euroala keskpankade keskmise tasemeni, kuna ühiste rahapoliitiliste otsuste tegemisel vaadatakse eurosüsteemi kui terviku kapitali ja riskide suhet.
Sõerd arvutas, et Eesti Panga enda kasumit läks riigieelarvesse vaid 3,4 miljonit ehk kümmekond protsenti kasumist, sellal kui Eesti Panga strateegia näeb ette 25 protsendi suurust eraldist. Reeglina on Eesti Pank andnud riigieelarvesse just veerandi oma kasumist.
