President Ilvese sõnul välistab Venemaa jätkuv tegevus Ukrainas EL-Vene suhete normaliseerimise. “Tänane presidentide kohtumine näitas, et oleme naaberriikidega ühisel arusaamal – uus julgeolekuolukord eeldab, et Euroopa Liit on oma sõnumites kindlam ja ühtsem kui kunagi varem, sealhulgas, et meie, Eesti, Läti, Leedu ja Poola, oleksime regionaalselt ühtsemad kui kunagi varem,” lisas Eesti riigipea.


Presidendid kinnitasid ka ühiselt, et oluline on tegeleda meie väärtussüsteemi vastu suunatud Venemaa propagandarünnakutega, seda nii regionaalsel kui ka Euroopa Liidu tasandil.

Eesti riigipea tunnustas Leedut Klaipeda LNG terminali kiire valmimise puhul, nimetades seda oluliseks Balti regiooni energiajulgeolekule, sest meie gaasiga varustamine muutub senisest mitmekesisemaks.

Oluline on, et paralleelselt saavutasid ka Eesti ja Soome kokkuleppe regionaalse LNG terminali asukoha ning Euroopa Liidu kaasrahastamise taotlemise ajakava asjus, Balticconnectori osas lepiti kokku gaasitorude valmimise tähtajas.

See, kuidas Balti riigid on kaasaegse kiirraudteega Rail Baltic edasi liikunud ning tundnud lõunast Poola ja põhjast Soome toetust on hea näide siinse piirkonna tegelikust koostööst 21. sajandil, ütles president Toomas Hendrik Ilves. “Peame ühiselt pingutama, et rahastuse taotlus Euroopa Komisjonile saaks esitatud õigeaegselt,” märkis president Ilves.

President Ilves avaldas täit toetust poliitiliste ja majanduslike reformide kasuks otsustanud ning Euroopa Liiduga lõimumise poole pöördunud Moldovale, Gruusiale ja Ukrainale.

„Nendel rahvastel peab olema samasugune vabadus otsustada oma tuleviku üle nagu see oli meil,“ ütles president Ilves. „Igasugune välissurve, millega kaasnevad Venemaa poolsed kaubandussanktsioonid, ei sobitu 21. sajandi Euroopasse, kes äsja tähistas Berliini müüri langemise 25 aastapäeva,“ lisas ta.