The Timesi andmetel olid Briti ametnikud kaks aastat tagasi, kui projekt esimest korda välja pakuti, sellega nõus. Gazprom ja selle kontsortsiumipartnerid esitasid selle aasta veebruaris tehnilis-majanduslikud põhjendused, kuid Euroopa Liit keeldus projekti sanktsioneerimast. Konsortsiumist hakati järjest lahkuma niipea, kui sai selgeks, et projekti realiseerumiseks polnud mingeid võimalusi, vahendab The Timesi Vene uudisteagentuur TASS.

Projekti surmaotsuseks sai nähtavasti konflikt Ukrainas.

„Võttes arvesse praegust pingete taset suhetes Venemaa ja lääneriikide vahel, ei näe ma võimalust, et see projekt liiguks joonestuslaualt edasi,“ ütles Briti analüüsikeskuse Chatham House esindaja John Locke. „Ukraina jääb hapraks ja pole selge, kuidas Kiiev kavateb tagada usaldusväärsed gaasitarned talve jooksul. See on vaevalt Gazpromi jaoks soodne taust jätkata ekspansiooni Euroopa turul.“

Konsortsium, mille aktsiatest 51 protsenti kuulub Gazpromile, kavatses ehitada kaks täiendavat gaasijuhet, mis oleksid samuti kulgenud Läänemere põhjas, et toimetada gaasi Suurbritanniasse ja Hollandisse. The Timesi andmetel pidi projektiga ühinema Briti energiafirma BP.