"Kui Euroopa satub ise olukorda, kus ohud tema julgeolekule selgelt kasvavad, ei suuda ta enam senises mahus panustada maailma arengusse ja julgeoleku tagamisse laiemalt," hoiatas president Toomas Hendrik Ilves.

Seega peab ÜRO praegu suhtuma ülima tõsidusega Vene-Ukraina konflikti lahendamisse ja astuma vastu katsele jagada maailm sõjalise agressiooniga taas mõjupiirkondadeks, ütles Ilves.

"Euroopa panus ÜRO eelarvesse ja arenguabisse maailma erinevates piirkondades on märkimisväärne. Ent see ei pruugi olla kestlik, kui Euroopa demokraatlikel riikidel – üldise turvalisuse senistel olulistel tagajatel – tuleb keskenduda tugevamalt iseenda julgeoleku kindlustamisele. Kaitsevõimekuse tõstmine tuleb ju millegi arvelt," tõdes Eesti riigipea, kelle sõnul on Krimmi annekteerimine ja Venemaa sõjaline sekkumine Ukraina konflikti purustanud Euroopas seni kehtinud julgeolekuarhitektuuri.

President Ilves meenutas ka ÜRO Peaassamblee üldarutelul peetud kõnes öeldut, et sel maailmaorganisatsioonil lasub kohustus tagada rahvusvahelist rahu.

"ÜRO Julgeolekunõukogu on olnud oma otsustes viimaste suuremate rahvusvaheliste kriiside puhul halvatud. See sunnib meid senisest tõsisemalt uuesti otsa vaatama vajadusele reformida ÜRO-d vastavaks kaasaja rahvusvahelistele väljakutsetele,” ütles president Ilves.

Eilset vestlust Eesti riigipeaga juhtis Rahvusvahelise Rahuinstituudi (International Peace Institute) president Terje Rød-Larsen, vahendas presidendi kantselei avalike suhete osakond.