Ilves riigikaitse nõukogus: Eesti teeb koos liitlastega kõik võimaliku Eston Kohveri tagasipöördumiseks
President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Kadrioru jääkeldris kogunenud riigikaitse nõukogus, et Eesti teeb koos liitlastega kõik võimaliku oma kodaniku Eston Kohveri tagasipöördumiseks.
"Eesti Vabariigi kodaniku, Kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimine Eesti territooriumilt ja tema viimine Moskva vanglasse on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Eesti teeb koos liitlastega kõik võimaliku oma kodaniku tagasipöördumiseks," kinnitas president Toomas Hendrik Ilves, kelle kutsel kogunes täna riigikaitse nõukogu Kadrioru jääkeldris.
Riigikaitse nõukogu liikmed said täna täiendava ülevaate sündmustest, kui kaitsepolitseinik Eston Kohver viibis 5. septembril ametiülesannete täitmisel Eesti-Vene piiri lähedal, kogudes teabehanke raames andmeid piiriülesest korruptsioonist, vahendas presidendi kantselei.
Eesti kodaniku röövimine nõuab Eesti ametkondade kooskõlastatud, igakülgset ja pidevat koostööd, kuni Eston Kohver on tagasi kodus. Selle tegevuse lahutamatuks osaks on igapäevane suhtlemine meie liitlastega Euroopa Liidus ja NATO-s, kellele Eesti on tänulik senise toetuse eest, tõdeti riigikaitse nõukogu istungil.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher andis riigikaitse nõukogule ülevaate, milline on praegu olukord piiril nii valvetehnika kui ka personali osas. Ühiselt nõustuti, et piiri valvamisse ja kaitsmisse tuleb suunata täiendavaid investeeringuid.
Ukraina teeb samme lahingutegevuse lõpetamiseks, aga puudub kindlus, et Venemaa teeks sedasama
Riigikaitse nõukogu arutas ka sündmuste arenguid Ukrainas, kus president Ilves kohtus möödunud nädalal sealse poliitilise tippjuhtkonnaga, pakkudes Eesti kogemusest lähtuvat toetust möödapääsmatute poliitiliste ja majanduslike reformide läbiviimisel.
Rääkides Ukraina rahuplaanist sõnas president Ilves, et see saab olla edukas, kui Donetski ja Luganski oblastitest lahkuvad Venemaa sõjaväelased, Venemaa lõpetab relvastatud separatistide toetamise ning sulgeb enda poolt piiri, mis peataks ka uute välisvõitlejate ja relvade pääsu konfliktipiirkonda.
"Me näeme praegu Ukraina konkreetseid samme lahingutegevuse lõpetamiseks, aga meil puudub kindlus, et Venemaa konflikti ühe osapoolena teeks sedasama," ütles Eesti riigipea.
Walesi tippkohtumise otsused olid Eestile soodsad
Lisaks arutasid Riigikaitse Nõukogu liikmed NATO äsjalõppenud tippkohtumise otsuste mõju Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikale.
President Ilves ning peaminister Taavi Rõivas avaldasid tunnustust kõigile ametnikele, diplomaatidele ja kaitseväelastele, kes olid seotud tippkohtumise teemade ettevalmistamisega.
Walesi tippkohtumise otsused olid Eestile soodsad ja tugevaks tunnustuseks meie senisele tegevuse riigikaitse korraldamisel.
Riigipea rõhutas, et liitlaste kohalolu Eestis on meie julgeolekule võtmetähtsusega ning valitsuse ja kaitseväe ülesanne on tagada vajalik taristu, mis arvestaks võimalusega võtta vastu ka täiendavaid liitlasüksusi.
Riigikaitse nõukogu, mis arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi, on nõuandvaks organiks Vabariigi Presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ning kaitseväe juhataja.
