„On Ukraina, Euroopa ja Venemaa huvides, et kriis saaks poliitilise, mitte sõjalise lahenduse, mida lihtsalt ei eksisteeri. Kuid alati, kui on kokku pandud kokkuleppe raamistik, on sündmused võitlustandril selle nurjanud. Putin ei ole kunagi austanud erinevas kontekstis võetud kohustusi alates Genfist ja Normandiast kuni Berliinini. Ta raiskas võimaluse midagi muuta separatistide mõjutamisega Malaisia lennuki allatulistamisega seoses. Vahemaa võetud kohustuste ja tegeliku käitumise vahel on olnud tohutu. Nüüd on toimunud uus areng, mis on seadnud veelgi suurema kahtluse alla riigi territoriaalse terviklikkuse ja kogu olemasolu. Minu jaoks on praeguses faasis eluliselt tähtis toetada põhimõtet, et riik võib valida Euroopa tee ilma Venemaad kahjustamata või ohustamata. Euroopa tee on positiivne valik. Ja nii tuleb sellest ka aru saada. Selle mõttega oleme me ka konstrueerinud partnerluse idee Moskvaga. Täna Putini tahtel seda partnerlust enam ei ole: Venemaa ei ole praegusel hetkel enam strateegiline partner, kuid jääb strateegiliseks meie kontinendile. On kõigi geograafilist ruumi jagavate riikide huvides teha koostööd ja töötada koos. Aga seda ei toimu. Venemaa tegutseb vastupidises suunas: sõjaline agressioon, provokatsioonid. Kordan, diplomaatial ei ole alternatiivi ja sanktsioonid on ainus selle poliitika käsutuses olev tööriist. Aga need peavad olema osa üldisest strateegiast, millest võibolla mõnikord mööda minnakse. Küsimus on, kas sanktsioonid avaldavad piisavalt mõju Venemaa majandusele, et kutsuda juhtkonnas esile ratsionaalset käitumist. Praeguses faasis tegutseb Kreml oma rahva huvide vastaselt,“ ütles Mogherini Corriere della Serale.