Vene väed on mitmete tõendite, näiteks eile ilmunud NATO satelliitfotode järgi tunginud Ukraina territooriumile. Paeti sõnul on välisministrite kohtumise peateema seega kahtlemata see, kuidas Venemaa agressiivsele tegevusele vastata.

Liiga optimistlik Paet vahetult enne kohtumist ei olnud: tõenäoliselt tulevad uued vaid uued poliitilised avaldused ja arutatakse majanduslike sanktsioonide laiendamist.

"Ettevalmistused käivad praegu vähemalt selles osas, et oldaks valmis andma uut ülesannet Euroopa välisteenistusele, et vaadata üle sanktsioonid ja neid laiendada. See on osa ettevalmistustest, aga eks näis, milles 28 riiki suudavad kokku leppida," nentis ta.

"Konkreetset otsust saab teha siis, kui on konkreetsed ettepanekud valdkondade ja mahtude kohta on laual. Samm edasi oleks seegi, kui tuleb selge poliitiline seisukoht, et on vaja piirangutega edasi liikuda, sest miski muu ei toimi," lisas välisminister.

Ent jätkuvalt on probleemiks liikmesriikide erinev suhtumine Venemaasse: kui Eesti oleks valmis selgelt välja hüüdma, et Ukrainas on tegu Vene vägede invasiooniga, siis leidub ka neid, kes nii konkreetset sõnastust kasutada ei soovi.

"Eks siin on eri arusaamade nüansse. Meie seisukoht on tõesti see, et asju tuleb nimetada õigete nimedega - kui on tegu invasiooniga, siis on invasiooniga," tunnistas Paet, kuid lisas kohe, et kui väga selgelt välja öelda, millega on tegu, võib see poliitiliste lahenduste leidmist hoopis takistada. "Selget ja ühest sõnavara toimuva kirjeldamisel ei ole hetkel," tõdes ta.

Ta lisas, et NATO tippkohtumiselt tulev reaktsioon saab olema "väga selge" poliitiline sõnum.