Komitee teatas, et sündmused Krimmis ja Ida-Ukrainas on paljastanud ärevust tekitavad puudujäägid NATO valmisolekus ning peaksid olemas äratuseks, vahendab Reuters.

„NATO on olnud Venemaalt lähtuva ohu suhtes liiga enesega rahul olev ega ole hästi valmistunud,“ ütles komitee esimees Rory Stewart. „Ebastabiilsus Venemaal, president Putini maailmavaade ja lääne suutmatus reageerida aktiivselt Ukrainas tähendavad, et me peame nüüd kiiresti reageerima võimalusele, kuigi väikesele, et Venemaa kordab sellist taktikat mujal. Eriti on haavatavad NATO liikmesriigid Baltikumis.“

Komitee raportis öeldakse, et NATO tippkohtumisel septembris Walesis tuleb kokku leppida plaanis varustuse paigutamiseks Balti riikidesse Eestisse, Leedusse ja Lätisse ning NATO vägede pidevas kohalolekus väljaõppeks regioonis ja suuremõõdulisteks õppusteks kõigi 28 NATO liikmesriigi osavõtul.

NATO peab komitee hinnangul parandama ka olemasolevaid kiirreageerimisjõude ning kaaluma alaliste reservjõudude ja peakorterite loomist, mis oleksid keskendunud Ida-Euroopale ja Balti regioonile.

Komitee teatas, et allianss peab olema paremini valmis vastama ebakonventsionaalsele taktikale, nagu küberrünnakud, informatsioonisõda ja ebaregulaarsed relvarühmitused.

Märkimisväärsed vene vähemused ja Vene meedia mõju muudavad Eesti ja Läti eriti haavatavateks seda tüüpi informatsioonisõjale, mida on komitee sõnul kasutatud rahutuste tekitamiseks Ukrainas.