Venemaa tegevus alguses Krimmis ning nüüd Ida- ja Kagu-Ukrainas on muutnud minevikuks Helsingi lõppakti 1975. aastast, kogu Külma sõja järgse Euroopa julgeolekupildi, tõdes Eesti riigipea presidendi kantselei teatel.

Tema sõnul on muutunud julgeolekukorras eriliselt olulised NATO heidutusmeetmed ja alliansi partnerluspoliitika.

„NATO kohalolek kogu oma territooriumil peab olema jõuliselt nähtav ja sõjaliselt usutav, see on osa alliansi kollektiivkaitse põhimõttest,“ rõhutas Eesti riigipea, tunnustades alliansi peasekretäri panuse eest NATO piiririikide julgeoleku tugevdamisel viimastel kuudel.

Balti õhuturbemissioonile saabunud lisalennukite ja siia paigutatud liitlaste üksuste kõrval on ka tähtis, et NATO võttis kasutusele Ämari kui teise õhuväebaasi Balti riikides, tõdes president Ilves, lisades: “See peabki jääma alliansi kasutusse.”

„Samas on väga oluline, et NATO tugevdaks sidemeid ja suurendaks koostööd oma kõige lähedasemate partneritega – nendega, kellega jagatakse ühiseid väärtusi ja arusaamu ning kel on võimekust ja tahet panustada oluliselt demokraatliku Euroopa julgeolekusse,” sõnas Eesti riigipea.

Tema sõnul jagab Eesti täielikult NATO poliitilist ja juriidilist hinnangut NATO-Vene koostöölepete rikkumise kohta Moskva poolt – Venemaa agressioon Euroopas on lõhkunud meie senise suhte ning pärast seda on Venemaad raske pidada NATO partneriks.

Rääkides olukorrast Ukrainas, kordas president Ilves, et sealsed traagilised ja vägivaldsed sündmused näitavad veelkord, kuivõrd oluline on, et separatism asenduks seadusandliku korra respekteerimisega ja vägivald demokraatliku dialoogiga, mille üheks osaks on 25. mai valimised.

„Ukraina riik ja Ukraina kodanikud vajavad demokraatliku Euroopa tuge ning meie kohus on aidata Ukrainal muutuda sisemiselt stabiilseks ja majanduslikult edukaks,“ kinnitas Eesti riigipea.

Ta kinkis NATO peasekretäri ametist peagi lahkuvale Anders Fogh Rasmussenile Eesti tunnustatud kunstniku Jüri Arraku graafilise lehe „Võitlus“.