Lavrov ähvardas Kerryt vastuvõetamatute sanktsioonide tagajärgedega
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles telefonivestluses USA riigisekretär John Kerryle, et lääne sanktsioonid on vastuvõetamatud ning ähvardas tagajärgedega.
Vestlus toimus vaid tunde pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin oli Kremlis allkirjastanud lepingu, mis tegi Krimmi poolsaarest Venemaa osa, vahendab Reuters.
Putin ütles küll oma kõnes, et Venemaa ei kavatse hõivata ühtki teist Ukraina osa, kuid Kerry hoiatas hiljem, et igasugune sissetung Ukraina teistesse osadesse oleks täiesti karjuv samm ja suur väljakutse rahvusvahelisele kogukonnale.
„(Krimmi) vabariigi elanikud tegid oma demokraatliku valiku kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ÜRO hartaga, mida Venemaa aktsepteerib ja respekteerib,“ öeldi Venemaa välisministeeriumi avalduses. „Samas kui Ühendriikide ja Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid on vastuvõetamatud ega jää tagajärgedeta.“
Kerry kordas Washingtoni seisukohta, et referendum ja Krimmi ülevõtmine olid ebaseaduslikud ja vastuvõetamatud, teatas riigidepartemangu pressiesindaja Jen Psaki.
„Me ei lepi nendega ning neil on jätkuvalt hind ja tagajärjed,“ ütles Psaki. „Me valmistame jätkuvalt ette täiendavaid sanktsioone ja me pole neid võimalusi laualt eemaldanud.“
Kerry ütles riigidepartemangus tudengitele, et Venemaa sissetung Ida-Ukrainasse oleks nii karjuv kui mõnda sammu mõne riigi poolt tänapäeva maailmas võib välja mõelda, eriti sellise riigi poolt nagu Venemaa, kus on nii palju kaalul.
„Ei, ma loodan, et me ei jõua selleni,“ lisas Kerry.
Ta võrdles Krimmi kriisi Teise maailmasõja eelse perioodiga. „Tänane on piisavalt karjuv, kui õhutatakse natsionalistlikku innustust, mis võib tegelikult nakatada viisil, mis võib olla väga, väga ohtlik,“ ütles Kerry. „Kõik, mida peab tegema, on minna ja lugeda Teise maailmasõjani viinud sündmuste ja sellise natsionilistliku innustusega vabastatud kirgede ajalugu.“
Kerry viitas ka Nõukogude Liidu sekkumisele Tšehhoslovakkias ja Poolas.
„On olemas sellised asjad nagu 1968. aasta Tšehhoslovakkia karm ajalugu, kus riiki sisenemise väidetav põhjendus oli sealsete inimeste kaitsmine,“ ütles Kerry. „Võib küsida poolakatelt, kuidas nad ennast tundsid, kui neid kõik need aastad „kaitsti“.“
