"Rahandusministeeriumi ametijuhenditest selgub, et enamikel ametikohtadel on nõutav eesti keele oskus tasemel C2. Samas ei ole sellel tasemel võimalik teha tasemeeksamit," sõnas Ossinovski.

See tähendab Osiinovski sõnul seda, et nende nõuete tõttu ei saa suur hulk Eestis elavaid inimesi ministeeriumisse tööle tulla, ehkki tegelikult võivad nad eesti keelt kõrgtasemel osata.

"Loomulikult peavad ministeeriumi töötajad valdama riigikeelt, ent kõrgtasemel eesti keele oskus tähendab Eestis C1 keeletaset. Seepärast ei korraldata ka C2 tasemeeksameid ning nii kõrget keeletaset ei tohiks nõuda ühelgi ametikohal," selgitas Ossinovski.

Ossinovski sõnul tekitab küsimusi ka asjaolu, et rahandusministeerium on kehtestanud C2 keelenõude nii ministri abile kui ka ministri autojuhile, hindamata töö iseloomu ning keelekasutusolukordi.

"Olukord, kus kunstlikult kõrgete keelenõuete tõttu ei saa osa inimesi põhimõtteliselt rahandusministeeriumisse tööle tulla, ei ole kuidagi kooskõlas võrdse kohtlemise printsiibiga ning jätab suure hulga eestimaalaste potentsiaali riigiteenistuses rakendamata. Kas pole tegu mitte ühe põhjusega, miks meie ministeeriumites töötab imevähe mitte-eestlasi?" rääkis Ossinovski.

Sotsiaaldemokraadist saadik küsitles eile riigikogus samal teemal rahandusminister Jürgen Ligi, kes tunnistas, et asi vajab uurimist.

Ossinovski saatis haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku keelenõudeid reguleeriva määruse täiendamiseks, et sarnaseid juhtumeid tulevikus ära hoida.