Sven Sester: katuserahad ei ole seotud konkreetsete riigikogu liikmetega
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester eitas arusaama, nagu lähtuksid riigikogu liikmed nn katuserahade jagamisel oma isiklikest huvidest või enda juhitud MTÜ-de hüvangust.
Tema peamine argument oli see, et katuserahad, või "eelarve muudatusettepanekute sisendid", nagu Sester neid nimetas, pärinevad fraktsiooni koosolekutelt, mistõttu ei ole need konkreetsete saadikute huvidega seotud.
"Kindlasti annavad fraktsioonide juhtkonnad põhjalikumad ülevaated ühe või teise muudatusettepaneku vajadusele ja põhjendatusele," kinnitas Sester ja lisas, et selleks tehakse tihedat koostööd ministeeriumitega ja oma valimisringkondadega üle Eesti. "Seega ei oma suur osa neist rahalises väljenduses otsest puutumust ühe või teise konkreetse riigikogu liikmega," sõnas ta.
Sester tõi ka mõned näited: 600 000 eurot, mis läks majandusministeeriumile Saarte Ühenduse jaoks, ehk piletidotatsioonideks saartevahelisel ühendusel. "Saarte Ühendusse kuuluvad kõigi fraktsioonide saadikud ja ühendus ise rääkis ministeeriumiga aktiivselt läbi," toonitas ta.
Sester jätkas, et konkreetsete saadikute huvides ei olnud ka näiteks tarbijakaitse tugevdamiseks ettenähtud 100 000 eurot, konkurentsiametile kohtumenetluseks AS Tallinna Veega kulunud 25 000 eurot ja ERRile eraldatav 30 000 eurot saadete subtitreerimiseks.
Heal poliitikul mitu ametit
Mis puudutab paljude aruannetes esindatud MTÜ-de otsest seotust valitsuserakondade liikmetega, kordas Sester oma "Pealtnägijale" välja käidud mõtet. "Väikeses riigis on tihti nii, et aktiivsetel inimestel on palju ameteid ja poliitikud ei ole siin erandid. Kõigi nende eraldiste avalikustamise eesmärk ongi see, et kogukond saaks hinnata, kas need on laia avaliku huviga," põhjendas ta.
Sesteri hinnangul on täiesti normaalne, kui poliitik läbi kohalike seltside, MTÜ-de ja spordiorganisatsioonide soovib ajada kohalikku asja. "Kui poliitik suudab panustada oma jõudu ja aega erinevate organisatsioonide arendamisse, siis see on positiivne ja üldjuhul kogukonna poolt oodatud," leidis ta.
Avatuse poole
Rahanduskomisjoni esimees pidas oluliseks ka märkida, et komisjoni eesmärk viimasel ajal on olnud just suurema läbipaistvuse saavutamine. "Viisime eelmisel aastal sisse selge muudatuse, mille kohaselt on eraldised rida-realt nähtavad ja ka vastavad ettepanekud Riigikogu kodulehel loetavad. Ehk siis ei mingit salatsemist," rõhutas Sester.
Nii peab tema sõnul olema iga ettepaneku esitaja valmis selgitama oma ettepanekut. "Avalikustamine selles küsimuses suurendab järelevalvet ja aitab kaasa ettepanekute kvaliteedile, mis on nii rahanduskomisjoni kui ka kogu Riigikogu eesmärk," tõdes ta ja lisas, et ettepanekud ja diskussioon selle üle, kuidas rahade jaotamist veel avalikumaks muuta, on igati teretulnud.
Kolmapäevane "Pealtnägija" tõi päevavalgele selle, et osa nn katuserahadest ehk riigikogu käsutuses olevast riigieelarve täiendusest võib minna riigikogu liikmete oma suva järgi nendega seotud MTÜ-dele.
Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu juht Maris Jõgeva ütles, et MTÜ-sid rahastatakse harilikult läbipaistvalt ja konkreetsete taotluste alusel. Õiglase ja võrdse kohtlemise MTÜ-dele ja SA-dele tagab see, et igaüks, kes raha tahab, kirjutab põhjendusi, miks just nemad peaksid pälvima maksumaksja raha.
