Justiitsminister Pevkur kinnitas prokuratuuri sõltumatust
Justiitsminister Hanno Pevkur ja siseminister Ken-Marti Vaher kinnitasid täna valitsuse pressikonverentsil, et prokuratuur ei ole muutunud justministeeriumi käepikenduseks ja prokuröridele ei jagata mingeid näpunäiteid.
Justiitsminister kommenteeris sellega Tallinna prokuröride mässu, mida kajastas „Pealtnägija“.
„Prokuratuur on sõltumatu,“ kinnitas Pevkur pressikonveremtsil ja lisas, et mingeid näpunäiteid prokuratuurile ei jagata.
Tegemist on Euroopa Inimõiguste kohtu nõudega, et iga vahistatu kohta peab olema kaks korda 1,5 meetri suurune pind ja selles nõudest tulenevalt peab Eesti riik hoidma kontrolli alla ka vangistatute ja vahistatute hulka.
„Kõik, mis on alla selle, on inimõiguste rikkumine,“ lausus Pevkur. „Kas keegi tõesti tahab öelda, et on väär järgida Euroopa Inimõiguste kohtu otsust, et alla kolme ruutmeetri suurusel pinnal inimese kinni pidamine on inimõiguste rikkumine?“
„Mina ütlen, et inimõigused on vaja tagada ka vahistatutele ja kinnipeetutele,“ lausus Pevkur. „Me peame üle vaatama oma vahistamise praktika, samamoodi vaadates otsa suhtarvule palju
Eestis on vahistatud.“ Pevkur tõi näiteks, et samal ajal kui Eestis on 59 vahistatut 100 000 elaniku kohta, siis Soomes on neid 100 000 elaniku kohta 12.
Minister lisas, et aastal 2006 oli vangistuses 4410 inimest. Täna on justiiitsministeeriumi andmetel vange 3082, neist vahistatuid 658 ja kriminaalhooldusaluseid 6032.
Siseminister Ken-Marti Vaher lisas, et jutt käib vahistamispraktikast. Tema sõnul on eelkõige asi saanud alguse Euroopa Inimõiguste kohtu otsusest, mis näeb ette vahistatutele kindla suurusega ruumi. Vaheri sõnul taandub see teema maksumaksja raha kavandamisse.
„Meil on piiratud arv kinnipidamisruume ja paratamatult peab tegema otsuse, milliste süütegude puhul pidada vahistamist vajalikuks,“ rääkis Vaher.
Peaminister Andrus Ansip leidis, et eeluurimisel ei tohiks võtta inimeselt vabadust kohe kuueks kuuks, mida Eesti praktikas sageli tehakse.
„Ministeerimis kaalutakse, kas on põhjendatud selle piiri lühendamine,“ rääkis Ansip pressikonverentsil. „Eesti kohtupraktika ütleb, et iga kuues isik, keda on eeluurimise ajaks vahistatud, vabaneb kohtu otsusega vanglast. Küsimus on selles, kas kohtu otsus oleks selline ka siis, kui isik ei oleks kuus kuud vanglas enne ära istunud,“ arutles valitsusjuht. Tema sõnul jääb alati võimalus öelda, et see 5 kuud ja 14 päeva oligi paras karistus ja edasi tuleb tingimuslik karistus.
Euroopa Inimõiguste kohtu otsuse täitmiseks annab Eesti seadusandlus võimaluse mitte alati inimest nii kaua kinni pidada, vaid kasutada elukohast lahkumise tõkendit või kautsjonit või elektroonilise järelevalve süsteemi.
Peaministri sõnul on ka Eesti vanglaressurss piiratud. Ta võrdles vanglate tööd haiglate tööga, kuidas kriisi puhkemise korral tööd planeeritakse. „Meditsiinis kõik toimib, õigussüsteemis on samuti piirid maksumaksja poolt paika seatud,“ ütles peaminister.
