Raport: antisemitism Euroopas on tõusuteel
Euroopa Liidu põhiõiguste agentuur (FRA) esitles esimesi võrreldavaid numbreid juutide antisemiitliku tagakiusamise, diskrimineerimise ja nendevastaste vihakuritegude kohta Euroopa Liidus. Kuigi liikmesriigid on teinud pidevalt jõupingutusi antisemitismiga võitlemiseks, on see nähtus endiselt laialt levinud ja tõusuteel eriti internetis, leitakse raportis.
Raporti koostamiseks küsitleti 5847 juuti kaheksas riigis, kus elab umbes 90 protsenti hinnangulisest juudi elanikkonnast Euroopa Liidus, teatab FRA.
„Antisemitism on häiriv näide selle kohta, kuidas eelarvamused võivad püsida sajandeid ja sellel ei ole kohta meie ühiskonnas tänapäeval. Eriti murettekitav on näha, et internetti, mis peaks olema suhtlemise ja dialoogi vahend, kasutatakse antisemiitliku tagakiusamise instrumendina,“ ütles FRA direktor Morten Kjærum. „Kuigi paljud Euroopa Liidu valitsused on teinud suuri jõupingutusi antisemitismiga võitlemiseks, on vaja rohkem suunatud meetmeid.“
Raportis tehti järgmised peamised järeldused.
66 protsenti vastanutest peavad antisemitismi suureks probleemiks oma riikides ning 76 protsenti ütles, et olukord on viimase viie aasta jooksul teravamaks muutnud.
21 protsenti kõigist vastanutest olid 12 kuu jooksul enne küsitlust kogenud antisemiitlikke intsidente või intsidente, mis sisaldasid verbaalseid solvanguid, ahistamist või füüsilist rünnakut. Kaks protsenti vastanutest olid viimase aasta jooksul langenud antisemiitliku füüsilise rünnaku ohvriks.
76 protsenti antisemiitliku ahistamise ohvritest ei teatanud kõige tõsisemast intsidendist politseile ega ühelegi organisatsioonile.
Piiratud andmekogumismehhanismid paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides tähendavad seda, et antisemiitlikud rünnakud jäävad suures osas registreerimata.
Antisemitismi peetakse kõigis uuritud riikides tähtsuselt neljandaks sotsiaalseks või poliitiliseks probleemiks pärast tööpuudust, majanduse olukorda ja valitsuse korruptsiooni.
Kolm neljandikku vastanutest pidaasid antisemitismi internetis probleemiks.
Uuring näitab ka märkimisväärseid erinevusi riikide vahel, mis annavad tunnistust erinevast ajaloost ja traditsioonidest, samuti ka viimaste aastakümnete immigratsioonimudelitest.
Näiteks Suurbritannias oli üheksa protsenti tihti kuulnud arvamusavaldust: „Juudid on süüdi praeguses majanduskriisis.“ Ungaris oli seda kuulnud 59 protsenti vastanutest.
Kui Lätis ütles vaid kaheksa protsenti vastanutest, et Iisraeli-Araabia konfliktil on suur mõju sellele, kui turvaliselt nad end tunnevad, siis Saksamaal arvas nii 28 ja Prantsusmaal 73 protsenti vastanutest.
FRA esitas riigivõimudele mitmeid soovitusi.
Liikmesriigid peaksid juutide põhiõiguste rikkumise kogemusi efektiivsemalt ja põhjalikumalt registreerima.
Avaliku elu tegelased peaksid antisemiitlikud avaldused avalikult hukka mõistma.
Euroopa Liit ja tema liikmesriigid peaksid leidma kiiresti efektiivseid viise internetis leviva antisemitismi vastu võitlemiseks, näiteks uurima võimalusi spetsiaalsete politseiüksuste loomiseks, mis jälgiksid ja uuriksid vihakuritegusid internetis ning julgustaksid antisemiitlikust sisust internetis politseile teatama.
