Infoagentuur Rosbalt asutati 2000. aastal Peterburis, teatab Lenta.ru. Hiljem avas agentuur teise peabüroo Moskvas ja mitmed regionaalsed osakonnad. Agentuuril on esindajad ka endise Nõukogude Liidu riikides ning muu hulgas on Rosbalt avaldanud arvukalt Eesti-vaenulikke uudiseid.

Alates 2001. aastast arenes ja tegutses Rosbalt föderaalse informatsiooni- ja analüüsiagentuurina. 2000. aastate keskpaigast on Rosbalt Venemaa kõige tunnustatumate erakapitalil põhinevate internetiväljaannete nimekirjas. Rosbalt on alati tegutsenud üsna spetsiifilises nišis: agentuuri eksklusiivsete publikatsioonide tuumiku moodustavad kirjutised, milles viidatakse õiguskaitseorganite allikatele.

Agentuuri kogu eksisteerimisaja jooksul on räägitud selle lähedusest jõustruktuuridele. Selle poolt rääkis muu hulgas ka see, et projekti juhib Natalja Tšaplina, kelle mees on politseikindral Viktor Tšerkessov (2000. aastate alguses presidendi täievoliline esindaja Põhja-Kaukaasia ringkonnas, seejärel Venemaa narkootikumidevastase võitluse teenistuse (FSKN) direktor, 2008-2010 Venemaa relvatarnete agentuuri juht ning praegu riigiduuma kommunistide fraktsiooni liige ning riigiduuma julgeoleku- ja korruptsioonivastase võitluse komitee esimehe esimene asetäitja).

Viimasel ajal ei figureerinud Rosbalt föderaalsete meediakanalite edetabelite tipus ei tsiteeritavuse ega lugejate arvu poolest. LiveInterneti andmetel oli Rosbaltil ööpäevas keskmiselt 150 000 unikaalset kasutajat ja kuus umbes kolm miljonit unikaalset kasutajat.

Rosbalti konflikt Roskomnadzoriga sai alguse selle aasta juulis, kui jõustusid parandused massiteabevahendite seaduses, mis keelavad ajakirjanikel ebatsensuurse sõimu kasutamise. Roskomnadzor avastas keelatud sõnavara kahes Rosbalti avaldatud videoklipis.

Edasist kirjeldavad pooled erinevalt. Roskomnadzor süüdistas Rosbalti avastatud videomaterjalide alusel massiteabevahendite seaduse jämedas ja süstemaatilises rikkumises ning pöördus kohtu poole nõudmisega võtta agentuurilt litsents. Rosbalt teatas, et Roskomnadzori süüdistused ei ole õigustatud: esiteks, videod ei olnud toimetuse materjalid, teiseks, sõimusõnad olid neis maskeeritud ning kolmandaks, kohe pärast hoiatust eemaldati videod veebilehelt. Agentuuri esindajad kaebasid Roskomnadzori pretensioonid rahukohtusse ja kui Moskva linnakohus võttis vastu Roskomnadzori hagi, selle kaebuse menetlemine alles käis.

Juba 25. oktoobril võttis rahukohus aga vastu otsuse Rosbalti kahjuks: peatoimetaja Nikolai Uljanov tunnistati süüdi administratiivõigusrikkumiste koodeksi järgi ja teda trahviti 20 000 rublaga. See määras juba ette ära ka Moskva linnakohtu otsuse. 31. oktoobril otsustas Moskva linnakohus, et Rosbalti registreerimistunnistus kuulutatakse kehtetuks, mis põhimõtteliselt võttis agentuurilt massiteabevahendi staatuse.

Rosbalti toetasid paljud riigiduuma liikmed, ajakirjanikud ja inimõiguslased.

Rosbalti peadirektori Larissa Afonina sõnul ei pööranud kohus tähelepanu Rosbalti juristide ühelegi argumendile ja uskus lihtsalt Roskomnadzori süüdistusi.

Väljanne saab tegutseda ka ilma massiteabevahendi staatuseta – paljud Vene võrguväljaanded teevad nii. Neile ei laiene aga massiteabevahenditele seadusega määratud kaitse.