Hans Lõugas: Ilves, küberluure ja illusioonide purunemine
Eelmisel nädalal rääkis president Toomas Hendrik Ilves intervjuus Postimehele internetis toimuvast lausjälgimisest. Ilvese "küberagendast" kirjutas ka Eesti Ekspress, kahjuks ilma tema enda kommentaarideta. President on sel teemal rääkinud ka juuli alguses Kadriorus koos Euroopa Komisjoni voliniku Neelie Kroes'iga ja mujalgi ning kõige selle põhjal tundub, et Ilvese seisukohad purustavad illusioone infoühiskonna kohta. Sellest on kahju.
Ilves on hakanud rõhutama mõtet, et "tegelikult probleem polegi niivõrd Suures Vennas kuivõrd Väikeses Ões". See on hoiatus eraettevõtetesse kogunevate andmemassiividega kaasnevate riskide eest, mida piisavalt ei märgata. Paratamatult mängib Ilves nii hoiatades aga väiksemaks esimest riski - probleemi riigi luurevõimekuse ehk Suure Vennaga.
Selline retoorika oli igati asjakohane Snowdeni-eelses maailmas. „Suure Venna" hirmu on vaja leevendada riikides, mis ei julge ehitada Eesti elektroonilise isikutunnistuse sarnast taristut ja kus kodanikud pelgavad üsna alusetult igasugust riiklikku andmebaasi.
Post-Snowdeni maailmas on konkreetsete andmebaaside pelgus põhjendatud. Nüüd me teame (kui usume lekitatud dokumente), et ühe globaalse supervõimu andmebaasid on palju mastaapsemad, kui paljud vandenõuteoreetikud on julenud arvata.
Öelda nüüdses maailmas, et "tegelikult probleem polegi niivõrd Suures Vennas", on justkui alla anda ja leppida faktiga, et internet on suhteliselt ebademokraatliku riigi julgeolekuagentuuri koduväljak.
Jah, praktiline inimene tunnistabki seda fakti ja püüabki sellega elada. Ma ei tea kedagi, kes oleks hakanud nüüd kogu oma igapäevast online-suhtlust täielikult krüpteerima. Aga probleem on visioonis, või nimetagem seda siis illusiooniks. Visioon on hädavajalik, isegi kui hetkel faktid seda ei toeta.
Kuidas on meil võimalik heas usus ehitada üles infoühiskonda, kui me teame, et selle vundamendi sees nuhivad rotid? Suuresõnaliselt öeldes: see vundament ehk internet laseb imikutel näha maailma, toob metsatallu jäänud raugad tagasi ühiskonda, võimaldab garaažis ehitada miljardiäri, loob lõpmatu hulga töökohti, muundab pöördumatult kogu me elumaailma. Internet pole asi iseeneses, aga ta on muutuste jaoks asendamatu vahend nagu õhk inimestele.
Kuidas me saame leppida visiooniga, et meie ühiskonda, majandust, kultuuri, sotsiaalseid suhteid muudab ühe julgeolekuagentuuri tööriist?
Ilves pakub lahendusena „Euroopa pilve".
"Meil on võimalik ehitada üles oma euroopalik pilv, mis alluks Euroopa seadustele. See tähendab, et kui me kasutame Euroopa pilve, siis sinna jõudvad andmed ei läheks NSA-le," ütles Ilves.
Sellele projektile tuleb enne kritiseerimist anda võimalus ellu ärgata. Samas pole praegu veel selge, kas turvalise Euroopa pilve valmimisel elaksime õnnelikult seal sees ja välise kurja maailmaga tegemist ei teeks?
Miks sellest teemast kirjutada? Põhjusel, et president Ilvese, kes on ka Euroopa pilvandmetöötluse arendamise nõukoja juht, seisukohad sel teemal on ilmselt nii Eestis, aga ka maailmas laiemalt suhteliselt kaalukad.
Arvamusliidril on suur vastutus. Aga kas arvamusliidrilt on vaja sissejuhatust reaalpoliitika kalki maailma? Pigem on vaja visiooni. Visiooni, et me ei lepi allumisega ei Suurele Vennale ega ka Väiksele Õele, kes tegelikult mestis on.
