Haridusministeeriumi statistika, mille järgi nelja esimese kuuga jättis Tallinn õpetajatele välja maksmata 610 eurot, paneb küsima, mida selle rahaga siis õigupoolest tehakse? Olukorra teeb absurdseks see, et mõnes Eesti piirkonnas on õpetajate palk tõusnud ligikaudu 20 protsenti, aga omavalitsus, mis saab endale ligi veerandi riigi haridustoetustest, kurdab rahapuudust.
Erinevalt praegustest probleemidest õpetajate palkadega, ei hakka rahapuudus silma lepingutest, mis sõlmiti 2006. aastal, et teha korda Tallinna koole. Nagu sel nädalal on juba korduvalt kirjutatud, on koolid remontinud ärimeestele makstavad tasud suured ning kasumid kopsakad.
Põhjus, miks otsustas Tallinna linnavalitsus 2006. aastal loobuda seni koole remontinud Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) teenetest ning ärimeeste poole pöördus, tekitab siiani küsimusi. Üks põhjustest on selles, et riik muutis RKASi rahastuskorda ja RKASi kasutamine oleks suurendanud linna niigi suurt laenukoormust üle lubatud piiri. Et sellest mööda hiilida ja koolid ikkagi korda teha, tehti koostööd erasektoriga.
Tekkinud probleemid õpetajate palkadega ning taas pinnale kerkinud koolide remontimise küsimus on aga tegelikult väikesed lahingud Toompea ja all-linna vahelises sõjas. Võimule saamise ja püsimise nimel loobitakse teineteisele kaikaid kodaratesse ja näidatakse näpuga ning selle käigus kipub hägustuma võimu omamise eesmärk – elanike elu parandamine. Tänu linna ja riigi vastuolule peavad õpetajad ja õpilased toime tulema nende kiuste, mitte nende abil.
