USA nuhkis New Yorgis ja Washingtonis 38 välisesinduse järel, teiste seas EL-i omad
USA luureteenistused nuhkisid Euroopa Liidu missiooni järel New Yorgis ja saatkonna järel Washingtonis, selgub USA rahvusliku julgeoleku agentuuri (NSA) viimastest ülisalajastest dokumentidest, mille avaldas agentuuri endine kaastöötaja Edward Snowden.
Ühes dokumendis loetletakse 38 saatkonda ja esindust, mida nimetatakse „sihtmärkideks“. Kirjeldatakse erakordselt laialdast valikut spioneerimismeetoditest, mida iga sihtmärgi vastu on kasutatud, alates elektroonilistesse kommunikatsiooniseadmetesse paigutatud lutikatest kuni telefoniliinide ja raadioside pealtkuulamiseni spetsiaalse antenniga, kirjutab Briti ajaleht The Guardian.
Lisaks traditsiooniliste ideoloogiliste vastaste ja Lähis-Ida riikide esindustele sisaldab nimekiri Euroopa Liidu missioone ning Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka saatkondi ning mitmete teiste USA liitlaste esindusi, näiteks Jaapani, Mehhiko, Lõuna-Korea, India ja Türgi omi. 2010. aasta septembris koostatud nimekirjas ei mainita Suurbritanniat, Saksamaad või teisi seni nimetamata Lääne-Euroopa riike.
Ühe lutikate paigutamise meetodi koodnimi on Dropmire, mis 2007. aastast pärit dokumendi järgi „paigutati krüptofaksi Euroopa Liidu esinduses Washingtonis“. NSA dokumentides märgitakse, et faksiaparaati kasutatakse teadete saatmiseks välisministeeriumidesse Euroopa pealinnades.
Dokumentides väidetakse, et Euroopa Liidu Washingtoni esindusse lutikate paigutamise eesmärk oli koguda siseinfot poliitiliste erimeelsuste ja muude arusaamatuste kohta Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.
Uued paljastused ilmusid päevavalgele ajal, kui Euroopa Liidus valitseb juba märkimisväärne pahameel Snowdeni avaldatud varasemate paljastuste pärast NSA nuhkimise kohta Euroopa liitlaste järel.
Saksamaa justiitsminister Sabine Leutheusser-Schnarrenberger nõudis Washingtonilt seletust ning ütles, et kui see kinnitust leiab, meenutab USA käitumine vaenlase käitumist külma sõja ajal.
Saksa ajakiri Der Spiegel teatas nädalavahetusel, et osa pealtkuulamisoperatsioonidest Brüsselis, mille sihtmärk oli Euroopa Liidu Justus Lipsiuse hoone, kus toimuvad riigijuhtide ja ministrite kohtumised, juhiti lähedal asuvast NATO peakorterist.
Euroopa Liidu ÜRO esinduse vastase pealtkuulamisoperatsiooni koodnimi oli Perdido. Snowdeni lekitatud dokumentide hulgas on Manhattani kesklinnas asuva esinduse plaan. Andmeid koguti muu hulgas lutikate kaudu, mis olid paigutatud elektroonilistesse seadmetesse, ning teise varjatud operatsiooni abil, mille eesmärk oli ilmselt kopeerida kogu sihtmärgiks olnud arvuti kõvakettal olnud informatsioon.
Euroopa Liidu saatkonna järel nuhkimine Washingtonis K Streetil sisaldas endas kolme eraldi operatsiooni, mille sihtmärgiks oli esinduse 90 inimesest koosnev personal. Kaks operatsiooni olid seotud elektrooniliste lutikate ning üks antennidega raadioside pealtkuulamiseks.
Pole teada, kas jälgimisega tegeles ainult NSA, mis on tõenäoline, sest saatkonnad ja esindused on tehniliselt võttes välismaa, või osalesid ka föderaalne juurdlusbüroo (FBI) või luure keskagentuur (CIA) või tegid nad seda kõik.
Prantusmaa ÜRO esinduse vastane operatsioon kandis koodnime Blackfoot ning Prantsusmaa Washingtoni saatkonna vastane oli Wabash. Itaalia saatkonda Washingtonis nimetas NSA kas Bruneau'ks või Hemlockiks.
Kreeka ÜRO esinduse pealtkuulamist nimetati Powelliks ja operatsiooni Kreeka saatkonna vastu Klondyke'iks.
30-aastane NSA endine kaastöötaja ja arvutianalüütik, 30-aastane Snowden, kelle lekitatud informatsioon on tekitanud ülemaailmse skandaali USA ja Suurbritannia elektroonilise nuhkimise üle, põgenes nädal tagasi oma salajasest redupaigast Hongkongis. Tema plaan oli ilmselt sõita Moskva kaudu Ecuadori, kuid ta jäi Moskva Šeremetjevo lennuväljale lõksu, kui tema USA pass kehtetuks kuulutati ning tal pole ka ühegi teise riigi välja antud reisidokumenti.
