Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on 2007. aastal vangistuse asendamiseks loodud elektroonilist valvet praeguseks määratud enam kui tuhandele inimesele ning viimasel kahel aastal on pidevalt elektroonilise valve all olnud 80–100 inimest, teatas justiitsministeerium.

„Arvestades senist elektroonilise valve edukust, leian, et Eestis võiks elektroonilise valve kasutust suurendada. Kui tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral määratakse elektroonilise valve alla ligikaudu 33 protsenti vabanenutest, siis vahistatute puhul kasutatakse elektroonilist valvet kõigest 5 protsendi ulatuses. Lisaks võiks hakata elektroonilist valvet kasutama näiteks lähenemiskeelu paremaks tagamiseks, eesmärgiga kaitsta kuritegude ohvreid,“ lausus justiitsminister.

2012. aastal määrati elektroonilise valve alla 185 inimest, kellest 32 puhul kasutati seda vahistamise asemel. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral saab näiteks teise astme kuriteo puhul elektroonilise valve alla vabaneda siis, kui karistusest on kantud vähemalt üks kolmandik ning esimese astme kuritegu puhul, kui on kantud vähemalt pool määratud karistusest.

Elektroonilise valve pikkus ulatub keskmiselt viie ja poole kuuni ning see on kogu määratud katseajast ligikaudu kolmandik. Peaaegu kõikidele elektroonilise valve alla määratud isikutele on pandud kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning otsida endale määratud ajaks töökoht. Analüüsi kohaselt rikkus seatud nõudeid ligikaudu 2 protsenti elektroonilise valve alla määratud inimestest ning põhiline rikkumine puudutas alkoholi ja narkootikumide tarbimise keeldu.

Kõige sagedamini on elektroonilise valve alla suunatud inimesi olnud vanuses 20–29 aastat ning kuriteoliikidest domineerivad varavastaseid kuriteod, mida on toime pannud 40 protsenti elektroonilise valve alla määratud isikutest.

Elektroonilise valve alla määratud inimeste retsidiivsus on teistel alustel vanglast vabanenutega võrreldes kõige madalam.